Documenti di Didattica
Documenti di Professioni
Documenti di Cultura
RELATORIU
(Trabalhu Individual)
Pelo:
Nome : Laurentino Gomes Guterres
NRE : 2019.03.04.086
Turma : A
Semester : VII
1.1. Introdusaun
Sulfatu tetra aminu kobre (II) ne’e hanesan sal ou sais ida ne’ebe ho nia formula
kímika [Cu(NH3)4]SO4 . H2O . Sal ida ne’e solidos (azul escuro a roxo) hanesan sal
komplexu metáliku [Cu(NH3)4] (H2O)27.Intimamente relasiona ho reajente de shweizer,
usa para produsaun fibras cellulose uha produsaun rayon.
Normalmente produtu sintetiku sira la hetan husi reasaun ida deit, maibe husi
reasaun kímika ida ne’ebe sekuensia liu ka menus kompleksu no laos mós . atu hasa’e
puridade ne’e necessaria atu kontinua opersaun balun. Bainhira produtu sintetikus ne’e
solidu, operasaun sira ne’e bele disolusaun fase foer npo kanalizasaun. Masin mak
komplexu bainhira kontein konsagra iha nia konstituisaun . Tonelada sira ne’e forma husi
kontagem metaliku sentraln ne’ebe sei kesi ba substansia seluk ka tonelada .
Bazeia ba reasaun sintese sira liu husi akumulasaun inorganika hala’o ida hodi
hetan sal. Se sira halo hanesan ne’e durante tempu ko’a nian,sira bolu nu’udar hidratu.
Kona ba masin komplexu ida ne’ebe aborda iha atividade ida ne’e it abele define nu’udar
ion ida ne’ebe pelumenus iha valénsia ne’ebe atomu sentral simu. Koordena hamutuk
envolve hadia dalan naun baudamentu no kesi electron.
Kopu Kimika
Lamparina
Dasi analitika
Espatula
Iskeru.
b) Reajente
Kompostu CuSO4.5H2O
(NH4)2SO4
Esperitus.
1.4. Prosedimentu experimentál
a. Disolve 1 gr CuSO4.5H2O no 1 gr (NH4)2SO4 ba iha 10mL akuades
iha kopu kimika 100mL.
b. Hamanas to’o disolvidu tiha.
c. Hamalirin solusaun sira ne’e, hafoin dekanta entre kristal no solusaun
d. Hamaran Kristal iha suratahan filtru.
e. Tetu rezultadu Kristal ne’e obtein, no deskreve total mol reajente no
mol produtu husi produtu.
1.5. Observasaun dadus.
Deskrisaun Rezultadu Obs
CuSO4 . 5 H2O 2,495 gr Azúl
(NH4)SO4 1,32 gr naroman
Tisu 1,175 gr -
Solusaun :
Vi = 1,32 gr
VF = 2,495 gr
Vt =Vf - Vi
= 2,495gr - 1, 32gr
= 1,175gr
1.6. Diskusaun.
Kobre(II) hidroksida sei forma dahuluk (kór azul naroman), no tuir mai forma
kobre(II) tetra-aminu sulafatu iha solusaun. Reasaun hotu mak hanesan tuir mai ne’e :
CuSO4 + 4NH3 + H2O [Cu(NH3)4]SO4
Bele husik evapora de’it, ka bele filtra uza etanol no eter hodi aselera prossesu
hamaran(secagen). Iaun tetra-aminu-kobre(II) iha solusaun involve hidroliza no husik
amonia, ne’ebé prodúz morin hanesan:
Cu2+ + 4NH3 [Cu(NH3)4]2+
Elementu kobre(II) aumenta ho amoniu mak sei forma kompostu Tetra-Aminu-
Kobre(II) sulfuriku monohidratu aprejenta husi aplikasaun oi-oin, nomeadamente
hanesan aditivu iha hahán, eletrólitu ba pilla, iha agrikultura, nst.
Atu salienta de’it tan katak importánsia amoníaku mós iha reajente ida, hanesan
matéria-prima utiliza iha produsaun fertilizantes, fibras no plástiku, produtu ba limpeza,
eksplozivu no sistema ba refrijerasaun.
Konkluzaun
Atu konklui katak atu determina resultadu husi sinteza tetra-aminu-kobre (II)
depende ba nia fatór influensia husi solubilidade ne’e rasik bazeia ba nia temperatura
efeitu atividade, no selesaun solvente, bainhira konsentrasaun solvente ho solutu hanesan
iha mudansa ba kór no hamosu presipitasaun.
Husi prátika sinteza tetra-aminu-kobre (II) ne’e ami mós bele hatene no
komprende kona-ba sinteza tetra-aminu-kobre (II) liu husi reajente kímika sira, no oinsá
atu halo sinteza tetra-aminu-kobre (II) bele mos halo kualitifikadu.
Konsiderasaun relevante iha esperiénsia dezenvolvida, depois liu husi téknika
simples, no utiliza reajente ne’ebé fasil hetan, bele hetan kualidade ba produtu relevante
ne’ebé bo’ot.
Husi prátika sinteza siklu kobre (Cu) nee ami mós bele hatene no komprende
kona-ba sinteza siklu kobre (Cu) liu husi reajente kímika sira, no oinsá atu halo sinteza
siklu kobre (Cu) bele mos halo kualitifikadu.
Konsiderasaun relevante iha esperiénsia dezenvolvida, depois liu husi téknika
simples, no utiliza reajente neebé fasil hetan, bele hetan kualidade ba produtu relevante
neebé boot. Ikus liu ita hareé ba rendimentu ba massa kobre final iha relasaun inisial
(halo husi uza Fórmula 1): 84,86% ho nia fatóres neebé halo provokasaun ba iha
rendimentu atu hetan impureza agora iha metais uza no obtidu, hanesan kobre inisial,
zinku uza iha reasaun no hamosu kobre. (Milley J.C, 2011)
Referensia