Documenti di Didattica
Documenti di Professioni
Documenti di Cultura
COMUNITARIO
DE YUCATÁN
MAYA II
MAAYA T’AAN II
Jo’olinta’ab tumen:
Marcelino Pacheco Mac
Meeta’ab tumen:
Irma Yolanda Pomol Cahum
Marcelino Pacheco Mac
Miguel Oscar Chan Dzul
E’ESAJ T’AANIL
PRESENTACIÓN
Tu táan le Refoorma Edukatiiba ti’ Edukasyoon Dentro del marco de la Reforma Educativa en la
Meedya Superyoor yéetel Superyooro’, u Direksyoon Educación Básica y Media Superior, la Dirección
Jeneraaril Bachiyeraatoe’, ichil u plaanil u ts’áa General del Bachillerato incorporó en su plan de
xooke’ tu táakbesaj le tuukulo’ob ku taasik u estudios los principios básicos de la Reforma Integral
Refoorma Integraalil Edukasyoon Meedya de la Educación Media Superior (RIEMS), cuyos
Superyooro’ (RIEMS), le je’elo’oba’ ku kaxtiko’ob u propósitos son consolidar la identidad de este nivel
yutsil je’ets’el tuláakal le xook ku ts’áabal te’ níibela’, educativo en todas sus modalidades y subsistemas,
bey xane’ ku yilik u ts’áabal jump’éel xook tu’ux ka además de brindar una educación pertinente que
táakpajak ichil u naajil xook ba’alo’ob yaan u yil yéetel posibilite establecer una relación entre la escuela y el
u kuxtal máak, tu’ux bey ka táakbesa’ak u istoorya contexto social, histórico, cultural y globalizado en el
yéetel u myaatsil le kaajo’ob yéetel xan le jejeláas que actualmente vivimos.
ba’alo’ob ku bin u k’éexel tin báak’paacho’on yo’olal México es un país con una gran diversidad
le globalisasyoono’. lingüística y cultural. Y desde 1992, en la
Meejikoe’ jump’éel nojlu’um tu’ux yaan Constitución Política de los Estados Unidos
jejeláas t’aano’ob yéetel myaatsilo’ob. Ts’o’oke’ tu Mexicanos se reconoce la pluralidad cultural de la
ja’abil 1992e’, ich u Noj A’almajt’aanil Meejiko’e ku nación mexicana, pues se establece que:
chíimpolta’al u jejeláas chíikulalilo’ob le myaatsilo’ob La Nación tiene una composición pluricultural
te’ nojlu’uma’, tumen ku je’ets’el: sustentada originalmente en sus pueblos
Le nojlu’uma’ beetk’aja’an yéetel u chíikulal indígenas que son aquellos que descienden de
jejeláas kultuuraob yéetel ku ch’a’amuk’tikubáa ti’ poblaciones que habitaban en el territorio actual
u máasewal kaajilo’ob, le máasewal kaajo’oba’ del país al iniciarse la colonización y que
lete’ u ch’i’ilankabil le kaajo’ob yano’ob te’ lu’um conservan sus propias instituciones sociales,
ka’ach ma’ili’ k’uchuk le sak wíiniko’obo’, económicas, culturales y políticas, o parte de
ts’o’okole’ láayli’ u beetiko’ob tuláakal wa junjaats ellas.
ti’ le ba’axo’ob suuka’anili’ u meeta’al ich u […]
kaajo’obo’, je’ebix u yéeyik u jala’acho’ob, u kaxtik
u kuxtalo’ob, u much’ikubáaob. A. Esta Constitución reconoce y garantiza el
[…] derecho de los pueblos y las comunidades
A. Le Noj a’almajt’aana’ ku ch’iimpoltik yéetel ku indígenas a la libre determinación y, en
kanáantik u déerechos máasewáal kaajo’ob uti’al consecuencia, a la autonomía para:
u múuch’ tukultiko’ob yéetel jáalk’abil ba’ax ken u […]
meento’ob, uti’al:
[…] IV. Preservar y enriquecer sus lenguas,
IV. U kanáantiko’ob yéetel u mu’uk’ankuunsiko’ob conocimientos y todos los elementos que
u t’aano’ob, ba’ax u k’áj óoltmo’ob yéetel tuláakal constituyan su cultura e identidad.
ba’al yaan ich u myaatsilo’ob yéetel u
identidaado’ob.
Bey xane’, ich maarso ti’ 2003e’ káaj u En el mismo tenor, en marzo de 2003 entra
meyaj u A’almajt’aanil u Páajtalil u T’a’anal Máasewal en vigor la Ley General de Derechos Lingüísticos de
T’aano’ob. Le leeya’ ku jets’ik k’a’abet u chíimpolta’al los Pueblos Indígenas. Esta ley establece el
yéetel u kanáanta’al u t’aan, jujuntúul yéetel tuláakal reconocimiento y protección de los derechos
u kajnáalilo’ob máasewal kaajo’ob; ts’o’okole’ ku lingüísticos, individuales y colectivos de los pueblos y
ts’áaik ojeltbil xane’ k’a’abet u usaarta’al yéetel u comunidades indígenas, además de promover el uso y
mu’uk’a’ankuunsa’al le máasewal t’aano’obo’ (DGEI desarrollo de las lenguas indígenas (DGEI y SEP,
yéetel SEP, 2008). 2008).
Maaya t’aane’ leti’ le máasewal t’aan maas La lengua maya es una de las lenguas
ya’ab máak t’anik way Meejikoa’, ts’o’okole’ kex 30% originarias de México con mayor número de hablantes
u kajnáalilo’ob Yukataane’ ku t’aniko’ob maaya, le a nivel nacional y cuyo porcentaje en el estado de
je’ela’ u k’áat u ya’ale’ junjaats’ ti’ óoxjaats u Yucatán alcanza aproximadamente el 30%, lo que
kajnáalilo’ob le estaadoa’ ku t’aniko’ob maaya. Yéetel significa que cerca de la tercera parte del total de la
le je’ela’ ku béeytal in wiliko’one’ mantats’ yaan ba’al población del estado habla lengua maya. Lo que hace
ilbil yéetel le máaxo’ob t’anik maayao’ (tu yoorail ver que los lazos con mayahablantes (sociales,
koonol-maan, poliitika, k’oja’anil, ich ujeelo’ob). políticos, económicas, entre otras) son innegables.
Ku chíimpolta’al ichil le leeyo’ob le maaya Además del reconocimiento legal de la
t’aano’, yéetel ya’ab máak t’anik tu peniinsulail lengua maya y de su gran presencia en la península
Yukataan, ba’ale’ ma’ chéen le je’elo’ tumen ku de Yucatán, cabe destacar la importancia de la lengua
ch’a’óolta’al xan u k’a’abetil le maayao’, le je’ela’ ku y cultura maya, que puede constatarse por el gran
ye’esk’ajal ti’ le ya’ab máako’ob yéetel número y diversidad de investigadores, instituciones y
institusyooneso’ob, tu lu’umil Meejiko yéetel ti’ demás interesados provenientes de distintos países
táanxel lu’umo’obe’, ku xokiko’ob wa ku meyajo’ob del mundo.
yéetel maaya t’aano’. Con estas bases, la asignatura de Lengua
Yéetel le ba’ax ts’o’ok u ya’ala’ala’, te’ Adicional Al Español, Lengua Maya I tiene como
asignatuura Uláak’ T’aan, Maaya T’aan IIa’ yaan u objetivo central incrementar y consolidar las prácticas
tuukulil u mu’uk’a’ankuunsa’al yéetel u je’ebel ujeel sociales del lenguaje para la interpretación y
beejo’ob ti’ u t’aan kaaj je’el bix u beeta’al tak producción de textos orales y escritos, preservando la
beoorae’ yo’olal u na’ata’al, u t’a’anal, u xo’okol yéetel función social de dichos actos. De esta manera, con
u ts’íibta’al maaya t’aan, yo’olal u ts’aktal le Lengua Maya I se desarrollará la competencia
kúuchilo’ob yéetel le súutukilo’ob tu’ux ku usaarta’al comunicativa del estudiante en una segunda lengua
le t’aana’. Beya’ yéetel Maaya T’aan IIe’ yaan u yila’al todo ello a través del desarrollo de las cuatro
ka ka’anak uláak’ t’aan tumen le xoknáalo’obo’, uti’al habilidades comunicativas de la lengua: comprensión
lelo’ yaan u yila’al u páajtal u na’atik ba’ax ku yu’ubik auditiva y lectora, así como la expresión oral y escrita.
yéetel u xokik, bey xan uti’al u t’aan yéetel u ts’íib. Para facilitar su manejo, los Cuadernos de
Yo’olal ma’ u xa’ak’pajal u meyajile’, u Actividades de Aprendizaje están estructurados a
Pikju’unil Meyajilo’ob Kaambala’, ti’ kaada blookee’ partir de cuatro secciones por cada bloque de
jóok’sa’an kanjaats ti’. aprendizaje:
1. ¿Ba’ax ken in kanej? Te’ela’ ku ya’ala’al u 1. ¿Qué voy a aprender? Describe el nombre y
k’aaba’ yéetel u nuumeroil le blookeo’, le ba’ax número de bloque, las unidades de competencia a
kun ka’ansbilo’, yéetel ku ts’o’olol ba’ax kun jach desarrollar, así como una breve explicación
ilbil. acerca de lo que aprenderás.
2. U mu’uk’a’ankuunsa’al kompeteensyas. Te’ 2. Desarrollando competencias. En esta sección
jaatsa’ ku ya’ala’al ba’ax meyajilo’ob ken a beet se indican las actividades de aprendizaje para
uti’al a mu’uk’a’ankuunsik le kompeteensyaob desarrollar las competencias señaladas en el
yaan tu prograamail le xooko’; ba’ale’ uti’al lela’ programa de estudios, para lo cual es necesario
mantats’ k’a’abet a ts’áaik a wóol uti’al a tu compromiso y esfuerzo constantes por
kaambal, tumen le ts’íibo’obe’ yaan a meetik tu aprender, ya que se implementan actividades que
túulisil le kuursoa’, yaan k’iine’ yéetel tuláakal a tendrás que realizar a lo largo del curso: en forma
wéet xooko’ob, ka’aka’atúulil, ich ekiipo wa kex individual, en binas o parejas, en equipos o en
ta juunal. Beyxane’, tukulta’abe’ le meyajo’ob kun forma grupal. Dichas actividades van enfocadas a
a’albil a meetiko’ uti’al u taaktal a kaxtik despertar en ti el interés por investigar en
informasyoon ti’ jejeláas kúuchilo’ob yo’olal u diferentes fuentes para que desarrolles
béeytal a mu’uk’a’ankuunsik ba’axo’ob a woojel habilidades y destrezas que propicien tu
uti’al ka kaambalnakech. aprendizaje.
3. ¿Ba’ax ts’o’ok in kanik? Te’ela’ ku ts’áabal 3. ¿Qué he aprendido? En esta sección te
jejeláas ts’íibo’ob uti’al a jets’ik wa a much’ik presentamos actividades de consolidación o
tuláakal u meyajilo’ob kaada blooke yo’olal a integración del bloque que te permitirán verificar
wilik buka’aj ba’al ts’o’ok a bin a kanik. cuál es el nivel de desarrollo de las competencias
que posees.
6
U pikju’unil u meyajilo’ob kaambal / Maaya T’aan II
4. Taak in kanik uláak’: Te’ jaatsa’ yaan a kaxtik 4. Quiero aprender más: En esta sección
túumben informasyoon ti’ jejeláas tu’uxo’ob, le consultarás diversas fuentes de información
je’elo’oba’ yaan u k’a’ana’antalo’ob uti’al a actualizadas, que son importantes para
chukbesik yéetel a mu’uk’a’ankuuntik ba’ax complementar y consolidar lo aprendido. Es por
ts’o’ok a kanik. Le beetike’ yaan a kaxtik te’ela’ ello que encontrarás varias sugerencias de estos
ba’ax materyaalil je’el u béeytal a xak’altike’, le materiales, los cuales serán el medio para
je’elo’oba’ leti’ kun áantikecho’ob uti’al a wilik investigar y descubrir otros asuntos y tópicos por
tu’ux yaan ujeel túumben ba’alo’ob uti’al a kanej. aprender.
Ich le pikju’una’ yaan a wilik jejeláas A lo largo del cuaderno podrás encontrar
dibuujoso’obi’, lelo’oba’ ku ye’esiko’ob tech bix señaladas, a través de viñetas, estrategias de
k’a’abet a much’ikabáa meyaj wa kex bix kun úuchul organización del trabajo o de evaluación como las
p’iskaambal; je’el bix le je’elo’oba’: siguientes:
Je’el bix ts’o’ok a wilika’, sáam in jáan Como podrás darte cuenta, acabamos de
e’eso’on tech bix yanik le asignatuuraa’, u éenfoke presentarte un panorama general de la asignatura, el
konstruktibiista yéetel bix yanik u Pikju’unil enfoque constructivista y las características de los
Meyajilo’ob Kaambal. Beoorae’ chéen táan u binetik a Cuadernos de Actividades de Aprendizaje. Ahora
chúunsik a xokik Maaya T’aan II, le meetike’ kin sólo falta que tú inicies el estudio formal de Lengua
ts’íiboltiko’on ka: Maya I, para lo cual te deseamos:
7
MAAYA T’AAN
LA LENGUA MAYA
Maaya t’aan wa u maayail yukataane’ (tumen ku t’a’anal El maya yucateco (por hablarse en la Península de
tu peniinsulail Yukataan) jump’éel máasewal t’aan Yucatán), o Maaya T’aan como es conocido por sus
sijnáal yéetel ku t’a’analili’ way Meejiko, tak ma’ili’ hablantes, es una de las lenguas originarias de
k’uchuk sak wíiniko’obe’. U Instituuto Nasyonaalil México. El Instituto Nacional de Lenguas Indígenas
Máasewal T’aano’obe’ (INALI, 2008) ku ya’alike’ le (INALI, 2008) señala que es la variante lingüística
maayao’ leti’ le t’aan ku maas t’a’anal ti’ le 365 t’aano’ob con más hablantes de las 365 habladas en el país.
yaan way tu nojlu’umil Meejikoa’. Según el Instituto Nacional de Estadística y
U Instituuto Nasyonaalil Estadiistika Yéetel Geografía (INEGI, 2010) más de 786,113 personas
Jeografiiyae’ (INEGI, 2010) ku ya’alike’ maanal 786,113 hablan esta lengua. El grueso de la población radica
máako’ob t’anik maaya. U maas ya’abil máaxo’ob en la península de Yucatán: 537,618 en Yucatán;
t’anike’ te’ kajnáalo’ob tu Peninsuulail Yukataane’: 177,979 en Quintana Roo; y 71,852 en Campeche, y
537,618 Yukataani’; 117,979 Kintaana Rooji’ yéetel el resto está distribuida en los diferentes estados de
71,852 Káampechi’, u yaalabe’ te’ u t’it’besmubáaob tu la república mexicana.
jejeláas estaadoilo’ob u repuublikail Meejikoe’.
Lu’umo’ob tu’ux kajakbal máasewal kaajo’ob tu noojolil Meejiko yéetel Gwatemaala (Boege Schmidt 2008:79).
U muuk’ maaya myaatsile’ ma’ chéen ku yila’al ti’ u La fortaleza de la cultura maya trasciende con mucho
ya’abil máaki’; tumen te’ lu’umo’ob tu’ux yaan maaya los aspectos cuantitativos; su presencia es clara en la
wíiniko’ chika’an u yila’al u táakpajalo’ob ich koonol, vida económica, política y religiosa en los estados
poliitika yéetel relijyoon. (Ruz, 2006). Lela’ je’el u donde habitan (Ruz, 2006). Esto es claro en la
páajtal u yila’al ich tuláakal u munisiipyoilo’ob mayoría de los municipios de Yucatán. En el estado
Yukataane’. Ma’ jela’an u yila’al u t’a’anal maaya no es raro el uso de la lengua maya para
t’aan uti’al u yúuchul koonol, meyaj wa uláak’ intercambios comerciales, laborales o de otro tipo.
ba’alo’obi’. Bey xane’ suuk u láak’tsiltikubáa Los vínculos familiares entre mayahablantes y no
máako’ob ku t’aniko’ob maaya yéetel máaxo’ob ma’ mayahablantes es también un proceso común.
táan u t’aniko’ob.
8
U pikju’unil u meyajilo’ob kaambal / Maaya T’aan II
9
U ch’i’ilankabil maaya t’aan Genética de la lengua maya
U maaya t’aanil u peniinsulail Yukataane’ te’ u taal tu El Maaya T’aan pertenece a una familia lingüística
ch’i’ilankabil maaya t’aano’obe’, le je’elo’oba’ kex 30 u que consta de más o menos treinta idiomas,
p’éelelo’ob, t’it’paja’ano’ob tu nojlu’umilo’ob Meejiko, distribuidos en los territorios de México, Guatemala,
Gwatemaala, Beliise, Salbadoor yéetel Onduuras. Tu Belice, El Salvador y Honduras. Todos estos idiomas
treeytail le t’aano’oba’ síijo’ob ti’ jump’éel yáax maaya se desarrollaron a partir de uno ancestral
t’aan, u k’aaba’e’ “Nab’ee Maya’ Tziij” (ich k’ichee’) wa denominado (en K’ichee’) Nab’ee Maya’ Tziij o
xan “Protomaya” (ich káastelan), le je’el túuna’ ts’o’ok protomaya el cual se originó hace más de 4000 años
4000 anyos chúunuk u t’a’anal. Ba’axe’ le yáax t’aana’ (England, 1996). Este primer idioma se fragmentó
t’it’paje’ ka jóok’ kanjaats ti’: Oryentaal, Oksidentaal, dando lugar a cuatro divisiones: La Oriental, la
Yukateeka yéetel Wasteeka. Te’ Oryentaalo’ jóok’ ka’a Occidental, la Yucateca y la Huasteca. Las divisiones
jaats, ka túun síij u jéek’ t’aanilo’ob K’ichee’ yéetel Mam. Oriental y Occidental se dividieron en dos ramas
Ti’ Oksidentaale’ jóok’ xan ka’a jaats, síij túun u cada una; la oriental en las ramas K’ichee’ana y
jéek’t’aanilo’ob K’anjobal yéetel Ch’ool. Chéen Mameana y la Occidental en las ramas
pa’ate’ekuunsa’ak le jéek’il t’aano’ob ts’o’ok u K’anjob’aleana y Ch’olana. Estas cuatro ramas
máanchi’ita’alo’ob yéetel u jéek’il t’aanilo’ob Yukateeka sumadas a las ramas Yucateca y Huasteka, dan un
yéetel Wasteekae’, ku chukpajal seeys u p’éelelo’ob, total de seis ramas las cuales agrupan varios idiomas
ts’o’oke’ chéen t’itpajak le je’elo’oba’ ku ya’abtalo’ob. diferentes, tal como se muestra en la siguiente figura
Je’el bix u ye’esa’al te’ dibuujo yan ka’analo’ (Kaufman, (Kaufman, 1974 citado en England, 1996).
1974 sitarta’an tumen England, 1996).
Yaan k’iine’ chéen jo’op’ok u t’aan máak ich maaya yéetel En la actualidad, el Maaya T’aan presenta variación
máax yáanal kaajil u taale’, kex maaya ku paaklan según ciertas zonas geográficas, variación originada
t’antiko’obe’ yaan ba’alo’obe’ jela’an u ya’aliko’ob wa u a partir de fenómenos lingüísticos, a nivel fonológico,
na’atiko’ob, le je’ela’ ku yúuchul tumen maaya t’aane’ léxico, semántico, entre otros. En el plano fonológico,
yaan u baryaanteilo’ob. Ts’o’oke’ le baryasyoono’ ku por ejemplo, la palabra ‘aquí’ según la región se dice
yúuchul ti’ níibel fonoloojiko, je’el bix waye’/weye’ yéetel ya sea waye’ o weye’; otro ejemplo de variación
p’aal/p’eel. Ba’ale’ yaan xan baryasyoon ti’ níibel leeksiko, fonológica es la palabra “desvainar (frijoles)” la cual
semaantiko yéetel ujeelo’ob. presenta las variantes p’aal y p’eel.
Ba’ale’, kex yaan le baryaanteso’obo’ le Hay que destacar que tales variaciones no
máako’ob t’aniko’ob maaya tu yóoxp’éel estaadoilo’ob u impiden la inteligibilidad entre los hablantes de los
Peniinsulail Yukataana’ ku na’atikubáaob. Yo’olal le tres estados que conforman la Península de Yucatán.
je’ela’ Briceño Chele’ (2000) ku ya’alike’ “…le máaxo’ob De hecho, Briceño Chel (2000) sostiene que “…los
t’anik maayao’ u yoojelo’ob tuláakalo’ob jejeláas bix u mismos hablantes de maya reconocen que hay
t’aano’ob, ba’ale’ ku ya’aliko’obe’ ku na’atikubáaob” diferencias entre ellos y aceptan que no todos hablan
(sitaarta’an tumen Martínez Corripio, 2003:61). Ti’ “el igual pero que se entienden sin grandes dificultades”
Catálogo de las lenguas indígenas nacionales: (citado en Martínez Corripio, 2003: 61). Los datos
Variantes lingüísticas de México con sus ofrecidos en el Catálogo de las lenguas indígenas
autodenominaciones y referencias geoestadísticas” nacionales: Variantes lingüísticas de México con sus
(2007) meeta’an tumen u Instituuto Nasyonaalil autodenominaciones y referencias geoestadísticas
Máasewal T’aano’obe’ (INALI yo’olal u siiglasil ich (2007) del Instituto Nacional de Lenguas Indígenas
káastelan) ku ya’alike’ le maaya t’aano’ chéen jump’éeli’ (INALI) señala que el Maaya T’aan es bastante
baryaante, kex yaan ba’al jela’an u ya’ala’al yéetel u uniforme, a pesar de las pequeñas variaciones.
na’ata’al. En el prólogo del Diccionario maya popular
Tu proologoil “Diccionario maya popular” (2007) editado por la Academia de Lengua Maya del
(2007) meeta’an tumen u Akadeemyail Maaya T’aan tu estado de Yucatán se señala que el territorio en el
Estaadoil Yukatane’ ku ya’ala’ale’ le maaya ku t’a’anal que se habla el Maaya T’aan puede dividirse en las
tu peniinsulail Yukataano’ je’el u béeytal u jóosa’al siinko siguientes cinco áreas geográficas con base en las
jaats ti’e’, yo’olal le bix jela’anil u t’a’anal te’ diferencias regionales o dialectales mencionadas:
kajalkajo’obo’. Bey túuno’ yaan u maayail: 1. Área henequenera (Mérida y sus contornos).
1. Tu’ux ku meyajta’al kij ka’achil (Jo’ yéetel le 2. Zona del Camino Real (occidente de la Península).
kaajo’ob naats’tak ti’o’). 3. Oriente del estado de Yucatán (Valladolid y sus
2. Kamiino Reaal (u chik’inil u peniinsulail Yukataan). contornos).
3. U lak’inil u estaadoil Yukataan (Saki’ yéetel le 4. Zona sur del estado de Yucatán y central de estado
kaajo’ob naats’tak ti’o’). de Quintana Roo.
4. U noojolil u estaadoil Yukataan yéetel tu chúumukil 5. Región de los Chenes en el estado de Campeche.
Kintaana Rooj.
5. U Kúuchil Ch’e’eno’ob tu estaadoil Káampech.
10
U pikju’unil u meyajilo’ob kaambal / Maaya T’aan II
Kex ts’o’ok u yúuchtal jo’op’ok u ka’ansa’al maaya A pesar de que la enseñanza del maya se ha venido
way tu lu’umil Meejikoe’, tak beoorae’, ich ya’ab ti’ le dando en nuestro país desde hace ya varias
materyaalo’ob ku meeta’al uti’al u ka’ansa’al t’aano’ décadas, hasta ahora, existe una carencia de
ma’ táan u táakbesa’al ba’alo’ob jach k’a’ana’antak ti’ material adecuado a las necesidades de los
xoknáalob. Ya’ab u téenele’ ku yila’ale’ ma’ jets’a’an u estudiantes. Muchas veces pueden notarse limitantes
tuukulil bix je’el u páajtal u ka’ansa’al yéetel u ka’anal y problemas en el diseño de los materiales de
le maayao’. Jump’éel ti’ le ba’ax jach ku yila’alo’, lete’ enseñanza-aprendizaje del maya, por ejemplo,
u meeta’al materyaal yéetel u éenfokeil traduksyoon- pueden encontrarse materiales diseñados a partir del
gramatikaalo’, le éenfoke je’ela’ ts’o’ok u p’áatal mun enfoque de traducción-gramatical, un enfoque
usaarta’al tumen jach úuchben, ba’ale’ jach obsoleto que tuviera su auge a principios del siglo
usaarta’ab ka’ach tu chúumbalil siiglo XX uti’al u XX, y el cual se basa en hacer traducciones y en
ka’ansa’al t’aano’ob. U tuukulil le éenfokea’ uti’al u estudiar las reglas gramaticales de la lengua
ka’anal traduksyoon yéetel u gramaatikail jump’éel (muchas veces basadas en la gramática de otra
t’aan (ba’ale’ ya’ab u máalale’ le graamatikao’ ku lengua, de tal manera que puede encontrarse
meeta’al yéetel u gramaatikail uláak’ t’aan, le beetike’ material de enseñanza de la “gramática del maya”
je’el u páajtal u kaxta’al u “gramaatikailo’ob maaya” basadas en la gramática del español, incluso del
meeta’an yéetel u gramaatikail espanyoole’, yaan latín). Entre las principales debilidades de este
k’iine’ yéetel tak u gramaatikail latin). Ujeel ba’al yaan enfoque se encuentra que su objetivo es hacer que el
te’ éenfokea, le xoknáalo’ ku kanik u xoko’ob u estudiante pueda leer literatura de idiomas
literatuurail táanxel t’aano’ob, ba’ale’ mun kaniko’ob u extranjeros, pero no para usar la lengua de manera
t’ano’ob. oral.
Bey xane’, ichil le materyaalo’ob uti’al u Otro caso recurrente en los materiales para
ka’ansa’al maayao’, ya’ab u téenele’ chéen la enseñanza de la lengua es la limitación de los
bokabulaaryo baasiko ku táakbesa’ali’. Yo’olal le contenidos a meros vocabularios temáticos “básicos”.
je’ela’ k’a’ana’an u tukulta’ale’, le t’aano’obo’ ma’ Es un hecho que la lengua no es solamente una
chéen páalabraso’ob meetiki’. Le bokabulaaryo’obo’ colección de palabras. El vocabulario es solamente
chéen jump’éel ti’ le ba’alo’ob ka’ana’an u ka’anal una parte de lo que se debe aprender para poder
yo’olal u páajtal u usaarta’al le t’aan tumen máako’. usar una lengua de manera adecuada en distintos
Bey túuno’, u tuukulil le éenfokeob ts’o’ok u contextos y situaciones. Los objetivos de este
ya’ala’ala’, ma’ táan u cha’iko’ob u ka’anal t’aan uti’al enfoque, así como el anterior, limitan el aprendizaje
ka t’a’anak jejeláas tu’uxo’ob. de la lengua para su uso en contextos reales.
Ujeel ba’ax ts’o’ok u yila’al ichil le Una tercera limitante en muchos de los
materyaalo’obo’, ya’ab u téenele’ le myaatsil yéetel le materiales existentes para la enseñanza del maya, es
t’aano’ mun ye’esa’al je’el bix kuxlik te’ k’iino’oba’, que fueron diseñados con un pronunciado sesgo
maas ku ts’áabal táanil jump’éel baryaante ku cultural y lingüístico privilegiando a la variante
ya’ala’al “jach maaya”, tumen le máaxo’ob beetik le conocida como “jach maaya” considerada pura y que
materyaalo’obo’ ku tukultiko’obe’ lete’ baryaante se cree debería enseñarse. Al respecto, hay que
k’a’abet u ye’esa’ala’. Ba’ale’, k’a’ana’an u na’ata’ale’, enfatizar que nunca ha existido una lengua pura en el
yóok’ol kaabe’ mix bik’in yanchajak jump’éel t’aan mundo, pues todas las lenguas tienen o han tenido
puuro. Tuláakal máaxo’ob t’anik jump’éel t’aane’ ku contacto en menor o mayor medida. La lengua maya
bisikubáaob wa tu bisubáaob yéetel u t’annáalilo’ob ha tenido contacto, desde su origen, con distintas
ujeel t’aan. Máaxo’ob t’anik maayae’ ts’o’ok u lenguas y se ha enriquecido de este contacto, prueba
múulbiskubáaob yéetel ujeel t’annáalo’ob, le beetike’ de ello son los préstamos léxicos que se han
ts’o’ok u mu’uk’a’ankuunsiko’ob u t’aano’ob yéetel le incorporado al vocabulario cotidiano: peek’ (del
majan t’aano’ob ku beetiko’ob ti’ ujeel t’aano’obo’; zapoteco, Kaufman & Justeson, 2002), wakáal (del
je’el bix peek’ (majanta’an ti’ sapoteeko, Kaufman & nahuatl), waakax y kaax (del español), entre muchas
Justeson, 2002), wakáal (ti’ naawatl) waakax yéetel otras. Los materiales elaborados con esta supuesta
kaax (ti’ espanyool), yéetel utsil ya’ab ujeelo’ob. Le variante pura, ha traído diversos problemas, entre
materyaalo’ob ku beeta’al yéetel le “jach maaya” ku estos: 1) que los estudiantes aprendan formas
ya’ala’alo’, ya’ab talamilo’ob ts’o’ok u taasik, ichil le inexistentes y no usados en la vida cotidiana, y 2)
je’elo’oba’: 1) Le xoknáalo’obo’ ku kaniko’ob jump’éel poner en entredicho la competencia comunicativa de
baryaante ma’atech u t’a’anal tumen máaxo’ob t’anik los hablantes nativos, al hacerles sentir que no
maaya, yéetel 2) ya’ab u téenele’ le máaxo’ob sijnáal hablan maya realmente.
u t’aniko’ob maayao’ ku meeta’al u tukultiko’obe’ ma’ Un último problema en el diseño de material
u yoojelo’ob maayai’, tumen le ku t’aniko’obo’ ma’ en maya, es la limitación a contextos considerados
11
“jach maayai’. “tradicionales” o “mayas”, negando de esta manera el
Bey xane’, ts’o’ok u yila’ale’ ich le uso de la lengua real en nuevos contextos de la
materyaalo’obo’ chéen ku ts’áabal ba’alo’ob ku sociedad globalizada actual. La lengua maya no es
tukulta’al “maayatako’ob”, bey tuno’ mun ye’esa’ale’ ajena a los cambios de hoy en día, y no se confina a
maaya t’aane’ ts’o’ok u yookol ti’ ujeel kúuchilo’ob, ich las comunidades rurales.
jump’éel sosyedaad ts’o’ok u globalisaar. K’a’abet u Todo lo anterior ha derivado en la necesidad
yila’ale’ u maaya t’aanil le k’iino’oba’ ma’ chéen ti’ de contar con materiales que permitan la adquisición
mejen kaajo’ob ku t’a’anali’. de la lengua con propósitos comunicativos, es decir,
Tuláakal le ba’ax ts’o’ok u ya’ala’ala’ tu aquellos diseñados para el uso y aplicación de la
beetaj u tukulta’ale’ k’a’abet materyaalo’ob uti’al u lengua real. Las investigaciones recientes sobre el
béeytal u ka’anal jump’éel t’aan, ba’ale’ bey ka tema han permitido comprender mejor las
páajchajak u t’a’anal jejeláas tu’uxake’. Le necesidades en el campo de la enseñanza-
inbestigasyoono’ob ku meeta’al te’ k’iino’oba’ ts’o’ok aprendizaje de lenguas, lo que ha llevado a adoptar
u ts’áaik to’on u páajtalil u na’ata’al bix u ka’anal nuevos enfoques y métodos de enseñanza que han
t’aano’ob, le beetike’ yaan túumben éenfokeob yéetel permitido el aprendizaje de manera exitosa.
meetodo’ob uti’al u yila’al u ka’anal jump’éel t’aan. Para la elaboración del Cuaderno de
La’aten túune’ u Pikju’unil Meyajilo’ob Actividades de Aprendizaje de Lengua Maya I se ha
Kaambal Maaya T’aan IIe’ meeta’ab yéetel éenfoke partido primordialmente del enfoque comunicativo, el
komunikatiibo; te’ éenfokea’ yaan u tuukulil u yila’al u cual trata de la capacidad de comunicarse adecuada
ka’anal jump’éel t’aan ba’ale’ bey ka béeychajak u y efectivamente en un contexto determinado.
ta’anal jejeláas tu’uxake’, bey xan ka oojelta’ak bix El Cuaderno de Actividades de Aprendizaje,
k’a’abet u usarta’ale’. Lengua Maya I integra de manera coherente y
U Pikju’unil Meyajil Kaambal Maaya T’aan progresiva, la enseñanza de las cuatro destrezas
IIe’ ku múula’an táakbesik kamp’éel comunicativas: la comprensión auditiva, la expresión
kompeteensyaob: u na’ata’al t’aan, u t’a’anal, u oral, la comprensión lectora y la expresión escrita,
na’ata’al ts’íib, bey xan u yúuchul ts’íib; yéetel ma’ dentro del marco de la comprensión de lo cultural y
táan xan u paachilkunta’al myaatsil yéetel u kuxtal entendiéndolas como un todo, cuyo principal objetivo
máaxoo’ob t’anik maaya, tumen táan u kaxta’al u es la comunicación cotidiana, es decir, el uso de la
t’a’anal le maaya je’el bix suukil u t’a’anal te’ lengua en circunstancias reales de interacción
kaajo’obo’. comunicativa.
Yéetel le tuukul ku taasik le éenfoke Partiendo de fundamentos lingüísticos,
komunikatiiboa’, uti’al le meyajo’ob ku ts’áabal te’ pedagógicos y sociolingüísticos del enfoque
pikju’una’ táanil tukulta’ab ba’ax u biilalo’ob (uti’al u comunicativo, se han elegido funciones (para
ya’ala’al bix jump’éel ba’al, u tso’olol jump’éel tuukul, describir personalidades, dar sugerencias, narrar
u ya’ala’al ba’ax ts’o’ok u yúuchul…) yéetel tu’ux kun eventos pasados…) y situaciones (la casa, la
usaartbil tumen le xoknáalo’obo’ (ich naaj, tu naajil escuela, el trabajo…) como parámetros para
xook, tu kúuchil meyaj…), yo’olal beyo’ ka páajchajak organizar el contenido según las necesidades de
u t’aniko’ob maaya je’el bix suukil u t’a’anale’, lela’ u comunicación del alumno en interacciones reales de
k’áat u ya’ale’, ku ts’áabal u k’ajóolto’ob yéetel ku la vida cotidiana; en otras palabras, se brinda
meeta’al u praktikaaro’ob yo’olal u yojéeltiko’ob bixij, información y la práctica necesarias para conocer y
ba’ax oora yéetel tu’ux kun k’a’abetchajal maaya enfrentarse a situaciones propias de la lengua y la
t’aan yéetel myaatsil ti’ob, bey túuno’ le xoknáalo’ ma’ cultura maya, en la que el rol del estudiante es activo;
chéen ku yu’ubik ba’ax ku ka’ansa’al ti’i’, ku yantal u no solo es receptor, sino productor. Estas
t’aan yéetel u táakbesikubáa ich le kaambalo’. Bey características del Cuaderno hacen que los aspectos
xane’ te’ Pikju’una’ le gramaatikao’ ila’ab u ju’upul ich gramaticales estén implícitos tanto en las funciones y
le meyajo’ob ku ya’ala’al u meeta’alo’ yéetel en las situaciones concretas, como al nivel de
kanáanta’ab bey progresiibo ka xi’ike’. conocimiento que posean los estudiantes.
Tu ts’o’okole’, tu jujunjaatsilo’ob le Pikju’una’ Por último, las unidades del Cuaderno están
meeta’an yéetel le meetodo ku k’aaba’atik yéetel diseñadas a partir del método denominado por tareas
táarea wa proyeekto’obo’, ichil túune’ ku táakbesa’al o proyectos, los cuales integran en un solo proceso el
tu páakili’ diseenyo kurrikulaar, metodolojiiya yéetel diseño curricular, la metodología y la evaluación. Por
p’iskaambalil. Yo’olal le je’ela’, le xoknáalo’ uti’al ka esta característica, el papel del docente es de
kaambalnake’ leti’ kun beetik le meyajo’obo’, le facilitador, es decir, el proceso de adquisición se
ka’ansajo’ chéen kun áantaj uti’al le kaambalo’, ma’ centra más en el aprendizaje por parte del estudiante
chéen leti’ kun meyaji’. Le o’olale’ beeta’ab y no en la enseñanza. Por lo que se procuraron
meyajts’íibo’ob yaan ba’al u yilo’ob yéetel u kuxtal actividades para que el estudiante desarrolle su
kaaj, uti’al ka mu’uk’a’ankuunsa’ak u kaambal capacidad de aprendizaje en situaciones de la vida
xoknáal. cotidiana.
12
U pikju’unil u meyajilo’ob kaambal / Maaya T’aan II
Ba’axo’ob xak’alta’abo’ob
Bastarrachea, Ramón y Canto, Jorge (Coord.) (2003). Diccionario maya popular. México: Academia de la
Lengua Maya de Yucatán.
Boege Schmidt, Eckart (2008). El patrimonio biocultural de los pueblos indígenas de México. Hacia la
conservación in situ de la biodiversidad y agrodiversidad en los territorios indígenas. México: INAH y
CDI.
DGEI y SEP (2008). Lengua Indígena. Parámetros curriculares. Educación básica. Primaria indígena.
Documento curricular para la elaboración de los programas de estudio de las lenguas indígenas. México:
DGEI y SEP.
England, Nora (1996). Introducción a la lingüística: Idiomas mayas. Guatemala: CHOLSAMAJ.
INALI (Instituto Nacional de Lenguas Indígenas) (2008). Catalogo de las Lenguas Indígenas Nacionales:
Variantes Lingüísticas de México con sus autodenominaciones y referencias geoestadísticas. Disponible
en red: www.inali.gob.mx/pdf/CLIN_completo.pdf
INDEMAYA (Instituto para el Desarrollo de la Cultura Maya). Grupos mayas. Recuperado 10 de enero
de 2014. Disponible en red: http://www.indemaya.yucatan.gob.mx/bancofotografico/Grupos/
INEGI (Instituto Nacional de Estadística y Geografía) (2010). Lenguas indígenas en México y hablantes
(de 5 años y más) al 2010. Recuperado el 14 de diciembre de 2013. Disponible en red:
http://cuentame.inegi.org.mx/ hipertexto/ todas_lenguas. Htm
Kaufman, Terrence y Justeson John (2002). Un diccionario etimológico maya preliminar. Recuperado el
20 de septiembre de 2009. Disponible en red: http://www.famsi.org/reports/01051/pmed.pdf
Martínez Corripio, Naim (2003). Cuatro procesos de cambio lingüístico en el maya yucateco:
Generalización y pérdida de clasificadores numerales, elisión del clasificador nominal alak’, cambio de
orden en la frase nominal con adjetivo y cambio de función gramatical en los adverbios. Tesis de
Licenciatura no publicada, Escuela Nacional de Antropología e Historia.
Ruz, Mario Humberto (2006). Mayas: Primera parte. México: Comisión Nacional para el Desarrollo de
los Pueblos Indígenas.
13
IINDISE
Yáax jaats 11
U wíinkilil máak
Ka’ajaats 23
U moodos máak
Óoxjaats 35
Jejeláas meyajo’ob
Kanjaats 49
U kuxtal máak
14
U pikju’unil u meyajilo’ob kaambal / Maaya T’aan II
YÁAX JAATS
U wíinkilil máak
Te’ yáax jaatsa’ yaan a kanik u k’aaba’ jujump’éel u jaatsil u wíinkilil máak. Yaan xan a
kanik a tsolik bix u wíinkilil juntúul wíinik. Uláak’ ba’al ken a kane’ leti’ a tsikbal yo’olal
jejeláas k’oja’anilo’obo’. Uti’al ka béeyak a beetik le ba’ax tukulta’ana’ yaan a meetik
meyajo’ob tu’ux ku k’a’abettal a t’aan, a tsolik ba’ax ka na’atik, a meetik ts’íibo’ob, yéetel
yaan xan jejeláas ts’íibo’ob uti’al a xokej.
15
YÁAX J AATS
_____________
_____________
__
__ _____________
__
_____________ _____________ _____________
__ _ __
_____________ _____________
__ __
_____________
__
_____________ _____________
__ __
_____________
__
_____________
__
_____________ _____________ _____________ _____________
__ __ __ __ Poot, Et. Al. (2009:26).
* Le oochela’ te’ ch’a’ab ti’ Baas
16
U pikju’unil u meyajilo’ob kaambal / Maaya T’aan II
Yéetel le tsikbal ts’o’ok a xokiko’, a’al wa jaaj wa ma’ jaaj le ba’ax ku ya’ala’ala’:
1
Ku ts’íibta’al yéetel u alfabeetoil maaya le k’aaba’ob patjo’olta’an chéen uti’al le meyaja’, yo’olal u ka’anal bix u ya’ala’al ich maaya.
2
Le k’aaba’a’ ts’áab ich korcheete yo’olal u yojéelta’al bix u ya’ala’al ich maaya.
17
YÁAX J AATS
Ts’íibt tuukulo’ob yo’olal le xóoxot’ wíikilil yéetel le boonilo’ob ts’o’ok a wiliko’, je’el
bix u ye’esa’ala’:
18
U pikju’unil u meyajilo’ob kaambal / Maaya T’aan II
Sáamwel
Tene’ in k’aaba’e’ Sáamwel. Yaan in noobya, u k’aaba’e’ Naatali. Saabadoake’ leti’e’
bin ti’ jump’éel ts’o’okol beel. Jach ki’ichpan tin wilaj tumen tu búukintaj jump’éel box
nook’ yéetel tu bonubáa. U yíich’ak u yook yéetel u k’abe’ kóolor chak tu bonik. U sóol
u yiche’ samal chokolaate, u bóoxel u chi’e’ wa’achak. U máatsabe’ tu luchaj yéetel tu
bonaj kóolor boox, u seejae’ yéetel u xu’uk’ yicho’obe’ boox xan tu bonik. U p’u’uke’
samal chak.
Xok le ts’íiba’ ts’o’oke’ beet wa jayp’éel k’áatchi’ob uti’al núukbil tumen juntúul a
xéetxook.
Esteefani
Jo’oljeake’ k’uch juntúul ko’olel tin kajtal. U k’aaba’ bine’ Esteefani. Chéen tu beel in
bin meyaj bejla’ake’ ka tu t’anen. Jach jats’uts tin wilaj u yicho’ob tumen ya’axtak; u
tso’otsel u poole’ k’an yéetel chowak; u yoot’ele’ sak; ka’anal u baakel yéetel ki’ichpan.
Ku ya’alik bine’ ma’ táan u jáan bin, yaan u chan úuchtal tin kajtal, wa beyo’ yaan in
jo’osik u k’iinil in bin in xíimbaltej yo’olal k chan tsikbal junsúutuk.
19
YÁAX J AATS
1. _____________________________________________________________________
2. _____________________________________________________________________
3. _____________________________________________________________________
4. _____________________________________________________________________
5. _____________________________________________________________________
Ch’otnak’
T
Xeej Chokwil
K’i’inam paach
20
U pikju’unil u meyajilo’ob kaambal / Maaya T’aan II
21
YÁAX J AATS
1. ¿Máax le k’oja’ano’?
_____________________________________________________________________
22
U pikju’unil u meyajilo’ob kaambal / Maaya T’aan II
Yéetel le tsikbal ts’o’ok a xokiko’, a’al wa jaaj wa ma’ jaaj le ba’ax ku ya’ala’ala’:
Fuentes de información
Baas Poot, et. Al (2009). Ko’one’ex kanik maaya. Keetel (Nivel básico). Yucatán, México:
Secretaría de Educación. Gobierno del estado de Yucatán.
23
YÁAX J AATS
___________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
______________________________________________________________
Yéetel juntúul a wéetxookil beet jump’éel tsikbal je’el bix le ts’o’ok a xokik te’ tu yáax
jaats le pikju’una’:
_____________: ________________________________________________________
_____________: ________________________________________________________
_____________: ________________________________________________________
_____________: ________________________________________________________
_____________: ________________________________________________________
_____________: ________________________________________________________
_____________: ________________________________________________________
_____________: ________________________________________________________
24
U pikju’unil u meyajilo’ob kaambal / Maaya T’aan II
In waalak’ peek’
In waalak’ peek’e’ Ruudi u k’aaba’. Ma’ jach chichani’. Chan nojoch. Ka’anal u baakel.
K’an u kóolor yéetel kulnej. Bek’ech u táan yich yéetel mejentak u xikin. U tso’otsele’
piim yéetel óol to’och. U mo’ole’ nuuktak. U neek’ yiche’ óol k’antak. Kóoch u tseem.
Boox u ni’.
1. _____________________________________________________________________
2. _____________________________________________________________________
3. _____________________________________________________________________
4. _____________________________________________________________________
25
YÁAX J AATS
Jump’éel naje’ kuxa’an yanik, bey juntúul taatatsil yanik ti’ winike’… tuláakal ba’ax
yaan ti’ to’one’ yaan xan ti’i’. Yaan u jo’ol/pool, u paach, u yook, yaan xan u chi’ yéetel
u ni’ uti’al u ch’a’ik u yiik’. Leti’e’ mantats’ wa’alakbal u yil ba’ax ku yúuchul
yóok’olkaab. Uts tu yich u kuxtal tumen tuláakal ba’ax ku yúuchule’ yáax leti’ ilik.
Kéen jo’op’ok u taal u yáak’abtale’ ku much’ik u paalale’ ku wóolméek’tik
yo’olal ma’ u yu’ubiko’ob ke’el. Tuláakal áak’abe’ u meyaj le je’elo’ tumen ma’ u k’áat
ka úuchuk mix ba’al ti’ u paalali’ tumen u láaj yaakumaj. Le meetike’ ma’atech u
p’a’atal tu juunal, mantats’ táan u láak’inta’al. Kéen jo’op’ok u píik’il u taal u sáastale’
ki’imak u yóol tumen yáax leti’ ilik buka’aj utsil u taal u sáastal yóok’olkaab, kéen
taalak u juum le síisis iik’o’ ku chéen wilta’al u tso’otsel u pool.
Naje’ yáax leti’ ch’a’ik u k’íink’inal juul le yuum k’iino’, kéen u p’il u yiche’ ku
líik’sik u paakat te’ ka’ano’, ku chéen samalche’ej yéetel Ki’ichkelen Yuume’ ku
k’ubéentik ti’ tuláakal le u paalale’. Chéen ja’al le je’elo’ le ch’íich’o’ob yéetel xan
uláak’ aalak’o’obo’ seen ki’ óotsilil u k’aayo’ob, yaan xane’ táan u chéen báaxalo’ob tu
k’ab le nukuch che’obo’ tumen táan u k’ayiko’ob u taal u pa’aknaktal u sáastal. Chan
naje’ chéen wa’alakbal u yil jach ba’axo’ob ku yúuchul tu báak’paach. Kéen tíip’ik u
taal u juul le k’iino’, naje’ ku chúunul u chéen ts’u’utsik u chaamal yóolal u bisik u
weenel tumen leti’e’ bul k’iin yéetel bul áaka’abe’ wa’alakbal payalchi’ uti’al ka síibik
tumen Ki’ichkelen Yuum ya’abkach toj óolal yéetel utsil paaklan kuxtal tu yóok’olkaab.
U yutsile’, ma’atech u yu’ubik u ka’anal wa’atal, kéen u yóot k’oja’antale’ ku
jáan ts’a’akal tumen u paalal yóok’lal u ka utstal. Paak’i’ u máan ya’ab ja’abo’obe’ ku
káajal túun u bin u yu’ubik u ka’anal yéetel xan u yu’ubik u maas k’oja’antal, wa
mixmáak ilik ba’ax ku yúuchul ti’e’, leti’ túun kéen k’uchuk tu k’iinil u chital u je’elsubaj;
uti’al túun le je’elo’, u k’áat u ya’ale’ k’uch xan tu xuul u kuxtal. Le beetike’ ku
ya’ala’ale’ jump’éel naje’ bey yanik juntúul k éet winikile’ tumen ti’ tuláakal u xóoxot’
wíinkilil yéetel u kuxtale’ ku ye’esik bix yanik u tuukul maaya kaaj yéetel xan bix u
bisikubáaj yéetel tuláakal ba’ax yaan tu báak’paach way yóok’olkaabe’. Yéetel xan u
kuxtale’ ku chíikultik tu táan ujeel máako’obe’ bix yanik k tuukul tu yóolal le kuxtala’.
Ba’axo’ob xak’alta’abo’ob
Dzib Uitzil, José Cipriano (2013, maayo). Jump’éel Naaj/otoch. K’a’ajsaj. 1 (3), 5.
Ku Barnet y Garret (2002). Kin kanáantik in wíinkilil. Ti’ Yáax ketlaam ti’al u beeta’al maaya
k’aayo’ob. 1er. Concurso de la Canción en Lengua Maya [CD]. Yucatán, México: INDEMAYA.
26
U pikju’unil u meyajilo’ob kaambal / Maaya T’aan II
KA’AJAATS
U moodos máak
Te’ tu ka’ajaatsil meyaja’ yaan a kanik a tsol bix juntúul máak uti’al a wa’alik wa jats’uts wa
ka’anal, wa kex bek’ech. Bey xane’ yaan a kanik a k’áatik yéetel a núukik k’áatchi’ob yo’olal
u moodos juntúul máak. Yaan a k’aj óoltik yéetel a tsikbal yo’olal ba’ax moodosilo’o uts
yéetel ba’ax moodosilo’ob k’aas. Yaan a kanik xan a wa’alik ba’axo’ob uts ta wich,
ba’alo’ob uts ta t’aan, ba’axo’ob uts ta xikin, ba’axo’ob uts a wu’uyik, ba’axo’ob ki’ ta chi’
yéetel ba’alo’ob a p’eek.
Je’el bix ts’o’ok a wilika’ ya’ab ba’al ken a kanej, le beetike’ ko’one’ex chúunsik.
27
K A’ AJ AAT S
1. ka’anal 6. kaa(m)bal 11. ts’oka’an (u) beel 16. ma’ ts’okaa’an (u) beeli’
2. polok 7. bek’ech / ts’oya’an 12. ayik’al 17. óotsil
3. nojoch 8. chichan 13. ki’ichkelem 18. k’aas
4. chowak 9. kóom 14. ki’ichpan 19. k’asa’an
5. túumben 10. úuchben 15. paal 20. nojoch máak
_________________ _________________
_________________ _________________
_________________ _________________
_________________ _________________
_________________ _________________
_________________ _________________
_________________ _________________
28
U pikju’unil u meyajilo’ob kaambal / Maaya T’aan II
Xok le ts’íib tu’ux ku tso’olol ba’ax keetel yéetel ma’ keetel ti’ le ka’atúul
láak’tsilo’oba’.
In kiike’ jach ki’ichpan je’el bixene’. Leti’e’ mulix yéetel chowak u tso’otsel u pool, le
teno’ táats’ ba’ale’ ma’ jach chowaki’. Buka’aj u ka’analil in kiike’ buka’aj le teno’,
ba’ale’ leti’e’ maas t’a’aj u wíinkilil ti’ teen. U táan u yich in kiike’ óol bey le teno’,
wóolis, nuktak u p’u’uk. Bek’ech u booxel u chi’, le teno’ ma’. Tin ka’atúulilo’one’ sak
in woot’elo’on.
Tene’ ma’ ts’oka’an in beeli’, ba’ale’ yaan in noobyo. Juntúul xi’ipal jach
ki’ichkelem yéetel uts u moodos. In kiike’ ts’oka’an u beel yéetel yaan juntúul u
chaampal. U yíichame’ táabaskoil. Ka’anal u baakel yéetel k’as boox u yoot’el. Tene’
in wilike’ mu’uk’a’an u wíinkilil. Le in soobo’ bey u yoot’el u yuume’ yéetel mulix bey in
kiike’. Bey in wóole’ maas chika’an u táan yich ti’ in kiik.
In kiik yéetel tene’ ma’ ayik’alo’oni’ mix xan óotsilo’oni’. Tene’ láayli’ tin xooke’.
In kiike’ ts’o’ok u xook yéetel ku meyaj, ba’ale’ beoora’e’ mix táan u meyaj tumen ma’
úuch síijik u chaampali’. To’one’ jach uts tin t’aano’on in maniko’on nook’o’ob yéetel
ka’anal xanabo’ob. Ba’ale’ yaan k’iine’ mina’an u tojol to’on.
A’al yéetel ts’íibt ba’axo’ob ka wilik keetel yéetel ma’ keetel ti’ le ka’atúul
láak’tsilo’obo’.
Ba’alo’ob keetel
1. ______________________________________________________________________
2. ______________________________________________________________________
3. ______________________________________________________________________
4. ______________________________________________________________________
5. ______________________________________________________________________
29
K A’ AJ AAT S
Tsikbalt yéetel a wéet xookilo’ob ba’ax uláak’ moodosilo’ob a k’aj óole’ex. Ts’o’okole’
ts’íibt te’ kaabala’:
____________________________________ ____________________________________
____________________________________ ____________________________________
____________________________________ ____________________________________
____________________________________ ____________________________________
____________________________________ ____________________________________
30
U pikju’unil u meyajilo’ob kaambal / Maaya T’aan II
Eleena: ________________________________________________________________
Ráaul: ________________________________________________________________
Eleena: ________________________________________________________________
Ráaul: ________________________________________________________________
Eleena: ________________________________________________________________
Ráaul: ________________________________________________________________
Eleena: ________________________________________________________________
Ráaul: ________________________________________________________________
Eleena
Eleenae’ juntúul chan xch’úupal jach máan uts u moodos. Jach uts tu t’aan u yáantik
u yéet xookilo’ob. Ya’ab u che’ej, mantats’ ki’imak u yóol. Ma’atech u p’u’ujul.
Uts tu yich u meyaj tumen jach sáak’ol. Jach lilipkil u máan. Séeb u t’aan, uts
tu t’aan u tsikbal. Ts’o’okole’ jach síi óol, wa ku jaantik wa ba’axe’ ku síik xan jáantbili’.
Uts tu yich u majáantik u nu’ukulil u xook ti’ u yéet xookilo’ob.
Yéetel le tsikbal ts’o’ok a xokiko’, a’al wa jaaj wa ma’ jaaj le ba’ax ku ya’ala’ala’:
31
K A’ AJ AAT S
Ruben
Rubene’ juntúul xi’ipal jach k’aas u moodos. Jach u yoojel u kaxt ba’atel tumen jach
séeb u ts’íikil. Ts’o’okole’ jach ma’ak’ol, ma’ suuk u túusbelta’ali’… ________________
__________________________________________________________________________
__________________________________________________________________________
__________________________________________________________________________
__________________________________________________________________________
__________________________________________________________________________
__________________________________________________________________________
__________________________________________________________________________
Ba’ax uts tin t’aan yéetel ba’ax ma’ uts tin t’aani’.
Tene’
32
U pikju’unil u meyajilo’ob kaambal / Maaya T’aan II
A’al yéetel ts’íibt ba’axo’ob ka wilik keetel yéetel ma’ keetel ti’ le ka’atúul
láak’tsilo’obo’.
Ba’alo’ob keetel
1. ______________________________________________________________________
2. ______________________________________________________________________
3. ______________________________________________________________________
4. ______________________________________________________________________
5. ______________________________________________________________________
6. ______________________________________________________________________
33
K A’ AJ AAT S
Tene’ in k’aaba’e’ Kaarmen Uch. Yaan ten 19 ja’ab. Beoorae’ táan in xook tu nojkaajil
Jo’ tumen taak in meetik in doktoorail.Tene’ jach uts tin wich in wáantik máak. Uts tin
wich xook. Óol tuláakal paax uts tin xikin. Ya’alik in na’e’ jach bin seeb in t’aan. U
jaajile’ ma’ saajken t’aani’. In wa’ake’ le beetike’ uts in biskimba yéetel ya’ab
ch’úupalal. Yaan xan in áamigo’ob. Tene’ ki’imak in wool bix kuxliken, ba’ale’
beoora’e’ yaan jump’éel ba’al beetik in senkech tuukul. Pa’atik in tsikbaltik te’ex
yo’olal a wáantikene’ex, tumen tak beoorae’ ma’ in woojel ba’ax je’el u páajtal in
meetike’.
Yaan ka’atúul xi’ipal a’alike’ uts u yilkeno’ob yéetel taak u biskubáaob tin
wéetel. Juntúule’ Joorje u k’aaba’. 21 ja’ab ti’. Leti’e’ ka’anal u baakel yéetel
mu’uk’a’an u wíinkilil tumen jach uts tu yich u bin jimnaasyo. Leti’e’ táan u xokik
t’aano’ob (íingles, italyaano, fráanses yéetel alemaan) tumen jach taak u bin meyaj
Kankun. Jats’uts in wu’uyik u t’anik le t’aano’ob ku xokiko’. Bey xane’ uts tu xikin u
yu’ubik paaxo’ob ich le t’aano’ob ku kaniko’, ba’ale’ maas uts u yu’ubik le paaxo’ob ku
ya’ala’al durangeense ti’o’, ich le paaxo’ob uts tu xikino’ te’ yaan le ku k’aaba’atik “Mi
olvido”, lela’ ku pa’axal men “Banda MS”. Ba’ale’ yaan ka’ap’éel ba’al ma’ uts in wilik
ti’i’, ts’o’ok in wilik selooso yéetel jach ki’ tu chi’ kay. Tene’ in p’eek in wu’uyik u book
kay yéetel ma’ ki’ in wu’uyiki’.
Le uláak’ juntúul xi’ipal taak u bisikubáa tin wéetelo’ u k’aaba’e’ Wiilyam.Yaan
20 ja’ab ti’. Leti’e’ mix táan u xook. Táan u meyaj ti’ jump’éel farmaasya. Séeb u t’aan
xan. Séeb u che’ej. Uts tu yich u meetik in che’ej. Leti’e’ ma’ ka’anali’, ba’ale’ ma’ xan
kaabal u baakeli’. Uts tu xikin paaxo’ob romaantikaso’ob, ba’ale’ tene’ ma’ jach uts tin
xikini’i’. Leti’e’ jach ya’ab u áamigaob, le je’elo’ ma’ jach uts tin t’aani’. Ts’o’okole’
leti’e’ ma’ jach uts tu yich xooki’, le meetike’ ma’ taak u séegirtiki’.
Je’el bix ts’o’ok a wilike’exa’ tu ka’atúulil le xi’ipalo’obo’ utsil máako’ob. Tene’
uts u lúubulo’ob ten. Ts’o’okole’ tu ka’atúulil ki’ichkelemtako’ob. Ba’ale’ kin senkech
tuukul tumen ma’ in woojel yéetel máax k’a’ana’an in bisikimbáai’. ¿Te’exe’ ba’ax ka
tukultike’ex? ¿Máax k’a’ana’an in yéeyik? ¿Joorje wa Wiilyam?
34
U pikju’unil u meyajilo’ob kaambal / Maaya T’aan II
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
Ba’axo’ob xak’alta’abo’ob
Baas Poot, et. Al (2009). Ko’one’ex kanik maaya. Keetel (Nivel básico). Yucatán, México:
Secretaría de Educación. Gobierno del estado de Yucatán.
35
K A’ AJ AAT S
Anchaj juntéenak juntúul chan síinik seen joykep. U yéet síinikilo’obe’ jela’an u yiliko’ob
tumeen chéen leti’ beyo’, le uláak’o’obo’ meeyjulo’ob.
Le chan síinik túuna’, úuch taakchak u púuts’ul tia’al u jechik le meyaj ku seen
beeta’al tu yotocho’.
U yotoche’ jats’uts, jump’éel chan múul yaan te’e ich kool tu’ux pak’a’an ya’ab
chi’ikamo’obo’. Jats’uts u chéen pakta’al ikil yanil tu yáanal junkúul le chi’ikam te’e ich
k’áankabo’.
Te’e k’iin túuno’, ka’aj tu yilaj saatal u yóol u láak’alo’obe’ tu yoklaj u yo’och waaj
juntúul u suku’un; tumeen kex wáa ma’ suuk u náajaltik u tia’ale’, leti’e’ jach ya’ab u
janal. Ka’aj tu machaj u beele’, ka’aj káaj u bin, u bin, u bin, u bin.
—K’uch túun u k’iinil in bin, chéen ja’ali’ bey je’el u páajtal in jaantik je’e ba’axak in
k’áate’ yéetel le buka’aj in k’áate’, mina’an in jatsik, tuláakal janale’ in tia’al. Ba’ax
ma’alob xane’, mina’an in púutik u yo’och in wíits’ino’ob tia’al ka’aj jaanako’ob, leti’ob
unaj u púutiko’ob wáa u k’áato’ob janal.
Táan ka’ach u náachtal chan síinik ti’ u yotoch, istikyaj u chéen bin tumeen táan u
jíiltik le junxéet’ u saayel waaj tu yoklaj ti’ juntúul u suku’uno’. Ts’o’ok u chan lank’aj,
kex waxaknáab ti’ u yotoch wale’, ka’aj tu yu’ubaj jump’éel k’a’am juum tu tojil u yotoch:
¡POJ!
* Tu’ux ch’a’abij: May May ( 2011:60, 62, 64, 66 y 68)
Le ts’íiba’ ma’ k’e’ex bix ts’íibta’anili’.
36
U pikju’unil u meyajilo’ob kaambal / Maaya T’aan II
—Ba’ax le ba’alo’, ¡kux wáa jump’éel nuxi’ tuunich lúub tu yóok’ol in wotoche’!...
kexi’ ma’e’, wáa leti’ le tuunicho’, táan wáa túun u ch’i’inil in wotoch.
Ka’alikil u chéen tuklik ba’alo’ob k’aastake’, le chan síiniko’ ma’ tu kaxtik ba’ax u
beetej. Jo’op’ u máan tu pool bix u bin u múukul le u yéet síinikilo’ob yéetel le lu’um ku
báanal ichil u yotocho’.
—Ba’ax túun kin in beet beya’, in p’at le waaja’ wáa ma’, wáa ma’ tin p’atike’ yaan
u xáantal in k’uchul in wil ba’ax le ba’al juumnajo’. Wáa kin p’atik le waaja’, kux túun
wáa mix ba’ale’, yaan wáa túun in suut in ch’a’ le ba’ala’, u ts’ook toope’, kux wáa kéen
suunaken weye’ mina’an le waaja’, tumeen wáa ku máan uláak’ síinike’ yaan u bisik u
jaantej, ma’ lelo’ wáa ka’aj máanak juntúul ch’íich’e’ chéen ch’a’abil kun u bisil.
Bey túuno’, le chan síinika’ káaj u chokojtal u pool tumeen taak u bin náachil,
chéen ba’ale’ sajak wáa úuch loob ti’ u láak’alalal. U ts’ook xane’ ma’ak’óol suut tu
paach yéetel le janal ku jíiltiko’.
—Míij pa’atik in bin, jach mix ba’al le úuch walo’, le juumo’ ma’ tin wu’uyaji’, chéen
u ts’i’ in wóol— tu yóoltaj u chéen tusuba chan síinik.
Ts’o’okol le je’ela’, le ku ka’ léeksik u bin, chichich bin ku beetik, táan u náachtal ti’
u yotoch. Jach ta’aytak u kóojol tu’ux yaan junkúul x p’óop’oxe’, le ku je’elel, ka’aj tu
tuklaj beya’:
—¡Ma', ma' tu páajtal in beetik le ba'al beya'! k'abéet in suut in wáant in wéet
síinikilo'obo'. Chéen ba'ale' ma' teen in jíilt le waaj tak te'elo', istikyaj tin taasil.
Ts'o'okole' wáa kin bisiki'e' yaan u yila'al ookolnajen, yéetel xane' yaan in t'oxik ti'ob.
Jach mina'an kun p'áatak tia'al in jaant teni', pa'atik in ta'akik tu yáanal u le' le nuxi'
p'óop'oxa'. Le ku machik túun u beel u yotoch chan síinik, jo'op' u suut, u suut, u suut,
u suut., tak ka'aj kóoj tu jool u yotoch.
Ka'aj kóoje' mix ba'al ku yilik, mix juntúul síinik, mix jump'éel tuunich. Chan síinike'
ma' túun tu na'atik ba'ax ku yúuchul beyo', tumeen ku yilike' le chan múulo' ma'alob
yanil mix jump'éel loob ucha'an ti'; chéen ba'ale' ma' u yojel tu'ux ts'o'ok le uláak'o'obo'.
Le ku lemik u k'a'am awatil:
—Tu'ux yane'ex, ba'ax úuch weye' - "TUN, TUN, TUN" ku chéen t'aan ka'ach u
puksi'ik'al chan síinik.
Sajak xan ch'eeneb te'e joolo', táan u kikilaankil tumeen mix ba'al ku na'atik. Bey
ma' núuka'ab u t'aano', le ku ka' awat:
—Tu'ux yane'...
—Ba'ax ku yúuchul tech chan joykep síinik— tu ya'alaj u yuum ikil u jóok'ol ti' u
muul le siiniko'obo'.
—Taalen in wil ba'ax úuchij tumeen tin wu'uyaj jump'éel k'a'am juum.
—Tu'ux ta ts'aj le waaj ta woklaj ti' a suku'uno'— ts'íik t'aanaj le nojoch siiniko',
óoli' táan u k'eeyaj— sáam a x póot jaantej, ma' wáa.
—Ma' in wojel ba'ax waajille ka wa'aliko'— jáan tuusnaj chan síinik.
—P'atej, ja'alibe'. Mix ba'al úuchij, chéen jun chan wool k'eyem tu jutaj naats' wey
juntúul nuxi' ch'íich'e'.
—Jun chan wóol k'eyem! sáam a xíik jaante'ex wale'— tu ya'alaj le chan siiniko',
ts'íik tumeen tu tuklaje' mina'an p'a'at ti'i'.
—Ma', to'one' ma' ts'u'uto'on je'e bixecho'. Ooken, éemen ka'aj a ch'a' a tia'ali', a
suku'un kun u k'ub tech, leti' líik'sej. Tuláakalo'ob ts'o'ok u janalo'ob, chéen a tia'al
p'aatali'.
Le ba'ax a'ala'ab ti' le chan síiniko', óoli' bey jump'éel nuxi' k'i'ix ch'íik tu puksi'ik'ale', tu
yu'ubaj bix u bin u ts'óopol ti', bix u bin u yokol jujump'iitil. Jach yaajchaj ti', tumeen
37
K A’ AJ AAT S
leti'e' chéen u janal ku tuklik, chéen ba'ale' u suku'une' kex ts'o'ok u yokla'al u yo'och
waaje', leti' líik's jump'íit k'eyem ti'i'.
Chéen ka'aj tu yilaj nojoch síinike' táan u yok'ol chan síinik. Táan u tuul u ja'il u
yich, óoli' bey táan u jóoyabtik u chuun junkúul le chi’ikam yaan tu tséel u muul
síiniko’obo’.
—Ba’ax yan tech, úuch wáa loob tech— tu k’áataj u yu’ub nojoch síinik.
—Ma’, jach u jaajile’ ba’ax úuche’ teen okolt u yo’och waaj in suku’uno’, táan
ka’ach in bisik in jaant te’e bejo’ tumeen joykepen meyaj yéetel ts’u’uten, ka’aj tin
wu’uyaj le k’a’am juumo’ le kin suut tin paach, chéen ba’ale’ le kin jáan ta’akik tu
yáanal junkúul nuxi’ p’óop’ox tia’al ka’aj taalaken in wil ba’ax úuch weye’, kin kóojol
túune’ kin wojéeltik janal le lúubo’, ts’o’okole’ in suku’une’ u líik’smaj in tia’ali’.
—Ts’o’ok a wilik— jáan tso’ol u xikin chan síinik —wáa ma’ a súute’ bejla’ab
chéen junxéet’ u saayel waaj kan a jaante’, keen xu’upuke’ ka kíimil ka’ach yéetel
wi’ijil, tumeen u kaxta’al janale’ jump’éel ba’al jach talam.
—Bejla’ab u káajal in wáantike’ex te’e meyajo’, ma’ tin suut in wokolt janal. Yaan
xan u káajal in púutik janal tia’al in mejen íits’ino’ob.
—Kux túun le chan waajo’, ba’ax kan a beet yéetel.
—P’áatak te’elo’ tia’al u jaanta’al tumeen je’e ba’axak ba’alche’il ka’aj u yu’ub
wi’ije’, to’one’ yaan to’on jump’íit k’eyem.
Tu méek’uba’ob, ts’o’okole’ múul éemo’ob tak tu ts’u’ le chan múulo’, ka’aj láaj
ki’imakchaj u yóol le síiniko’obo’. Chan síinike’ jáan bin tu yiknal u suku’un ka’aj tu
méek’aj:
—Suku’un, sa’as le ba’ax tin beetaj techo’.
—Ba’ax ta beetaj ten— tu k’aataj u yu’ub u suku’un ikil jak’a’anil u yóol.
—Tin woklaj wo’och waaj.
—Tin na’atili’ teeche’, le beetike’ p’úuts’ech, chan meejen— tu báaxal a’alaj u
uku’un.
—Ma’ tin suut in beetej, yaan in wilik bix kin in sutil tech u jeel.
—Ma' a tuklik chan íits'in, mina'an k'uuxil ichilo'on. Te'e k'iino'ob túun taalo',
chíika'an bix u láaj meyaj mejen síiniko'ob te'e ich kool tu yáanal le chi'ikamo'obo', bey
u yáalal áalkab ja' u bin u máano'obe'.
Chan síinike' suunaj juntúul ma'alob j púut janal, tuláakal tu yotoch ku bisik
tia'al u yíits'ino'ob.
Ma' sáame', ka'aj máanen te'elo' chan síinike' táan u púutik jun chan wóol
sakan táan u bin tu tojil u yotoch. Tin wu'uyaj xan u ya'alik ti' juntúul u chan íits'ine':
—Meyajnen, íits'in, joykepile' mixba'al uts ku p'atik.
—Ba'axten jach jump'íit le sakan ka taasiko'— ka'aj jáan núuka'ab ti' tumeen u
yíits'in, ka'alikil u to'okol ti' le sakan ku púutiko' —mina'an wáa kan a jaant techi'.
Ba’axo’ob xak’alta’abo’ob
May May, Ismael (2011). Ka’aj máanen te’elo’, tu lu’umil Mayab. Cuando pasé por ahí, en la tierra
del Mayab. México: Instituto de Cultura del Estado de Yucatán.
38
U pikju’unil u meyajilo’ob kaambal / Maaya T’aan II
ÓOXJAATS
Jejeláas meyajo’ob
Te’ óoxjaats meyaja’ yaan a k’aj óoltik u k’aaba’ jejeláas meyajo’ob ku beeta’al tumen
máak. Yaan a xokik yéetel yaan a beetik ts’íibo’ob yo’olal bix u meeyjul jump’éel meyaj.
Yéetel tuláakal le ba’alo’ob ken a wilo’ yaan a kanik a tsol ba’ax meyajil ken a beet maas
mun úuchtal.
¡Ko’ox chúunsik le meyaja’!
39
ÓOXJAATS
40
U pikju’unil u meyajilo’ob kaambal / Maaya T’aan II
Yéetel u yáantaj ba’ax ts’o’ok a xokike’ tsikbalnen yéetel a wéet xooko’ob yo’olal le
k’áat chi’oba’.
1. ¿Ta kaajale’ yaan ujeel meyajo’ob a k’aj óol je’el bix le t’óoj tuunicho’?
2. Wa yaan ujeel meyaj óol beey a k’aj óolo’ ¿máakalmáak yéetel bix u meeyjul?
3. ¿Máaxo’ob meetik le meyaj ka wa’aliko’?
4. ¿Ba’ax nu’ukulilo’ob ku k’a’abetchajal uti’al u meyajta’al?
41
ÓOXJAATS
Tsikbalnen yéetel juntúul a wéet xook uti’al ka k’áat ti’ ba’ax meyajilo’ob u yoojel u
meet u láak’tsilo’ob.
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
42
U pikju’unil u meyajilo’ob kaambal / Maaya T’aan II
In áamigo’ob
Beet jump’éel ts’íib tu’ux ka wa’alik ba’ax meyajil ku beetik wa ku tukultik u beetik a
áamigo’ob.
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
43
ÓOXJAATS
Beet le k’áatchi’ob ti’ juntúul a wéet xooka’, ts’o’oke’ ka ts’íibtik ba’ax tu núukaj tech.
44
U pikju’unil u meyajilo’ob kaambal / Maaya T’aan II
U kuxtal Saandra
U kuxtal Saandrae’ jach jats’uts. Leti’e’ juntúul xka’ansaj. Te’ ku meyaj ti’ jump’éel
unibersidaade’. Ku ka’ansik maaya ti’ u xoknáalilo’ob enfermeriiya. Jach uts tu yich u
meyaj yéetel u xoknáalo’ob tumen leti’obe’ jach taak u kaniko’ob maaya t’aan. Bey
xane’ Saandrae’ u yoojel bix u meeyjul ichnaj. Le beetike’ ken ts’o’okok u ts’áaik xooke’
ku bin tu naay uti’al u jáanilkúuntej. Uts xan tu yich u meyaj jaanal, u p’o yéetel u míis.
Ba’ale’ yaan k’iine’ mun chukik u tyeempoil u láaj beetik. La’aten tune’ tuláakal
myeerkoleso’obe’ ku bin áantbil tumen juntúul xch’úupal. Ja’abunja’ab xane’ ken u chuk
u meesil juunyoe’ Saandrae’ ku bin Booston, uti’al u ka’ans maaya. Le je’elo’ jach
máan uts tu yich tumen ku k’aj óoltik túumben kúuchilo’ob yéetel túumben máako’ob.
U jaajile’ Saandrae’ ya’ab meyajo’ob u yoojel u beete, leti’e’ u yoojel xan…
Tsikbalt ti’ juntúul a wéet xook bix u kuxtal Saandra. Beyxan tsikbalte’ex yéetel
ts’íibte’ex ba’ax u jeel meyajilo’ob ka tukultike’ex u yoojel u beet Saandra.
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
45
ÓOXJAATS
Wak’k’áan wa chuyk’áan
Tu petenil Yukataane’ ya’ab máak ku weenel ti’ k’áan. Ba’ale’ ma’ jach ya’ab máak u
yoojel bix u wa’ak’ali’. Le meyaj je’ela’ ma’ jach talam wa ka kani’, chéen ba’ale’
k’a’ana’an k’ucha’an a wóol ti’ tumen wa ma’ suuka’an a chuyik k’áane’ xaan ken a
wilej. Uti’al u chúunul a wak’k’áane’ yáaxile’ k’a’abet a wilik máax kun ka’ansikech
yéetel k’a’ana’an tech jump’éel bastidoor, xkayche’ob yéetel u k’áanil. U k’áanilo’ teech
kech yéeyik bix u kóolor. Bey túuno’ táanil ka chupik a xkayche’ ts’o’oke’ ka t’inik wa
jay si’in k’áan ti’ bastidoor. Uti’al a chunik le k’áano’ táanil ken a chuy u sáachi’,
ts’o’okole’ ka ts’áaik u saawin. Teech kech ilik buka’aj u nojochil le k’áan ken a beeto’.
Uti’al a ts’o’oksik u wíinkilil le k’áano’ yaan xan a ts’áaik u sáachi’. Yaan máake’ u
yoojel xan bix u ts’áabal u kaal le k’áano’. Ba’ale’ máax ma’ u yoojele’ je’el u béeytal u
ya’alik ti’ máax u yoojel ka u meete’. Chéen ts’o’okok u beeta’al le k’áano’ jach jats’uts
u p’áatal. Je’el u béeytal u beeta’al je’en bix u kóolore’. Wa a k’áate’ je’el a beetik
chéen jump’éelili’ u kóolore’, beyxan ka’ap’éel u kóolor. Yaan maake’ uts xan tu yich
wa jáaspeado.
Beet jump’éel ts’íib tu’ux ka tsolik bix u meeyjul jump’éel meyaj a k’aj óol.
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
46
U pikju’unil u meyajilo’ob kaambal / Maaya T’aan II
______________________________________
___________________________________________________________________
___________________________________________________________________
___________________________________________________________________
___________________________________________________________________
___________________________________________________________________
___________________________________________________________________
___________________________________________________________________
___________________________________________________________________
___________________________________________________________________
___________________________________________________________________
___________________________________________________________________
___________________________________________________________________
___________________________________________________________________
___________________________________________________________________
___________________________________________________________________
___________________________________________________________________
___________________________________________________________________
___________________________________________________________________
___________________________________________________________________
___________________________________________________________________
___________________________________________________________________
___________________________________________________________________
___________________________________________________________________
___________________________________________________________________
47
ÓOXJAATS
U ja’abilo’ob wíinik*
Yuum K'uje' tu ts'aj kuxtalil tu yóok'ol kaab, ba'axo'ob tu tuklaj ma'alob ka'aj u yáax
ts'áe': wíinik, tsíimin, peek' yéetel j ma'ax.
Ba'ax jach tu yáax ts'áe' wíinik, ka'aj tu beetaje' tu ya'alaj ti' beya':
—Teche' wíinikech, chéen ti' teech kin ts'áik ka'aj anchak a na'at tu yóok'ol kaab,
chéen teech xan u yuumil le ba'alo'ob yaan te'ela'; a kuxtale' lajun tu ka'ak'áal
ja'ab.
Le wíinik túuno' tu núukaj beya':
—Ma'alob, tene' wíiniken, chéen teen yaan in na'at tu yóok'ol kaab, chéen teen
xan u yuumille ba'alo'ob yaan te'ela'; in kuxtale' lajun tu ka'ak'áal ja'ab. Ka'aj ts'o'ok u
beetik wíinike', Yuum K'uje' tu tuklaj ma'alob ka'aj u beet tsíimin.
Ka'aj beeta'ab tsíimin tumeen Yuum K'uje', a'ala'ab ti' beya':
—Teche' tsíiminech, yaan a meyaj bul k'iin sáansamal tia'al ka'aj béeyak u janal u
láak' máako'ob, yaan a kuchik ba'alo'ob aaltak; a kuxtale' ka'ak'áal ja'ab.
Le tsíimin túuno' tu núukaj beya':
—Ma'alob, tene' tsíiminen, yaan in meyaj bul k'iin sáansamal tia'al ka'aj béeyak u
janal u láak' máako'ob, yaan in kuchik ba'alo'ob aaltak; chéen ba'ale' ka'ak'áal ja'ab in
kuxtale' jach táaj ya'ab, ts'áaj ten chéen junk'áal ja'abi'.
—Ma'alob túun.
Ka'aj ts'o'ok u beetik tsíimine', Yuum K'uje' tu tuklaj ma'alob ka'aj u beet peek'.
Ka'aj beeta'ab peek' tumeen Yuum K'uje', a'ala'ab ti' beya':
—Teche' peek'ech, yaan a kaláantik u jool u yotoch máak, chéen baak kan a máat
a nóot'ej; a kuxtale' junk'áal ja'ab.
Le peek' túuno' tu núukaj beya':
—Ma'alob, tene' peek'en, yaan in kaláantik u jool u yotoch máak, chéen baak kin in
máat in nóot'ej; chéen ba'ale' junk'áal ja'ab in kuxtale' jach táaj ya'ab, ts'áaj ten chéen
lajun ja'abi'.
—Ma'alob túun.
Ka'aj ts'o'ok u beetik peek'e', Yuum K'uje' tu tuklaj ma'alob ka'aj u beet j ma'ax.
Ka'aj beeta'ab j ma'ax tumeen Yuum K'uje', a'ala'ab ti' beya':
—Teche' j ma'axech, yaan a máan a ch'uyk'alaankil tu k'ab che'ob, ka luk'ul tu k'ab
junkúule' ka bin tu láak', yaan xan a beetik ya'ab ba'alo'ob tia'al ka'aj che'ejnak le
mejen paalalo'; a kuxtale' junk'áal ja'ab.
Le j ma'ax túuno' tu núukaj beya':
—Ma'alob. Tene' j ma'axen, yaan in máan in ch'uyk'alaankil tu k'ab che'ob, kin
luk'ul tu k'a junkúule' kin bin tu láak', yaan xanin beetik ya'ab ba'alo'ob tia'al ka'aj
48
U pikju’unil u meyajilo’ob kaambal / Maaya T’aan II
che'ejnak le mejen paalalo'; chéen ba'ale' junk'áal ja'ab in kuxtale' jach táaj ya'ab, ts'áaj
ten chéen lajun ja'abi'.
—Ma'alob túun.
—Je'elo', béeyak jach beyo'— tu ya'alaj Yuum K'uj. Jach táan ka'ach u káajsik u
bin Yuum K'uje', le ku t'a'anal tumeen wíinik;
—Yuum K'uj, ma'alob ta wa'ala’ chéen teen yaan in na'at tu yóok'ol kaab, chéen
teen xan u yuumil le ba'alo'ob yaan te'ela'; chéen ba'ale' le ja'abo'ob ta ts'aj teno' jach
ma' ya'abi'. ¿Ba'axten ma' ta ts'áik ten le junk'áal ja'ab ma' tu yóotaj le tsíimino', le lajun
ja'ab xan ma' tu yóotaj le peek' o', yéetel le u láak' lajun ja'ab tu p'ataj le j ma'ax xano'?
—Wáa teech a k'áate' kin ts'áik tech xan— tu núukaj YuumK'uj.
—In k'áatij— tu ya'alaj wíinik.
Bejla'ab túune' táan in máan yóok'ol kaab, kin wilik tu kuxtal wíinik, yéetel kex ma'
in k'áate' tin kuxtal xan, ti' kin bini':
Wíinike' ku kuxtal lajun tu ka'ak'áal ja'ab bey wíinikilo' yaan u na'at, leti' u yuumil le
ba'alo'obo'; kun ts'o'okok u beele' ku kuxtal bey tsíimine', k'abéet u meyaj bul k'iin
sáansamal u tia'al ka'aj u tséent u yatan yéetel u paalal; ku bin u nojochtale' ku kuxtal
bey peek'e', ku jaantik ba'ax ku si'ibil ti' yéetel ku p'áatal u kaláant u jool u yotoch máak;
kun ch'íijike' ku kuxtal bey j ma'axe', ku luk'ul tu yotoch juntúul u paale' ku bin tu láak',
ts'o'okole' ku beetik ba'alo'ob tia'al ka'aj che'ejnak u yáabilo'ob.
Pak’al bu’ul
Leysi Susana Sánchez Caamal
11 años
Escuela Batalla de Puebla
Xaya, Tekax, Yucatán
Ko’olel: (Ku yokol u míis) Pa’atik in jáan séebkunsik ta’aytak u suut in wíicham. U
ma’alobile’ ts’o’ok u ki’i ts’ukbal i chak bu’ulo’.
Kolnáal: (Ku yokol yéetel u kúuch sí) Je’e ts’o’ok in taala’ ko’olel.
Kolnáal: (Ku yénsik u si’e’ ku piktikubáa yéetel u p’óok) Ma’ jach wi’ijeni’, ma’ seen
sáam in wuk’ in k’eeyem ka’aj luk’eni’. Ba’ale’ ba’ax ta beetaj k-jaante.
Ko’olel: Chen jump’éel chan k’abax bu’ul, ba’ale’ jach taj ma’alob uchik u ki’i
ts’ukbal. Bix biniktech yéetel a meyaj.
49
ÓOXJAATS
Kolnáal: Yáax jáaltten jump’íit le k’abax bu’ulo’o, ta táakkunsaj in janal ikil a wa’alik
jach ma’alob úuchik u ts’ukbal.
Ko’olel: Ma’ chen táan in tuusi’, (Táan u jáalik le bu’ulo’) Pa’atik in jáaliktech ka’a a
jáan jaante, ts’o’ok u p’iistal u síistal. Je’elo’ kulen a jaantej.
Kolnáal: ¡Aa! Ts’o’ok tak a pak’ach bakáan.
Ko’olel: Ts’o’oki, matik táanili’ in tukultik ta’aytak a k’uchule’.
Kolnáal: (Táan u janal) Ma’ a wojel jump’éel ba’ali’, le bu’ul in pak’maj te’e ich koolo’
táan u jaanta’al, min chen in janal kun ts’o’okole’ táan in ka’a bin yóo’lal in
wilik ba’ax jaantik.
Ko’olel: A k’áat wa tun ka’a in to’otech wa jaywáal le waaj a bis a jaant chen ma’a a
xaan ma’ a jaant suuto’o.
Kolnáal: Ma’alob xan, tumeen bey ma’ in wojel ba’ax jaantiko’. Bejla’e min xan túulis
x-ma uj, ma’atech u seen áak’abtal táan u yokol ba’alche’ob janal. .
Ko’olel: Je’elo’ kexi’ ma’ u seen áak’abchajal teche’.
Kolnáal: Min ma’. Ba’ale’ min pa’atik in bin junpáakili’. (Ku jóok’ol).
Ko’olel: Ma’alob, kalaantaba wale’. (Ku na’besik u un’ukulo’obe’ jóok’ol xan).
U Ka’a Xóot’
Kolnáal: (Ku yokol ichil u kool u kuchmaj u ts’oon) Pa’tik in kaxtik tu’ux in ch’úuktik
le chan ba’al k’askunik in paak’ala’. Te’e tu paach le xíiwo’oba’ ma’alob
ka’a p’´´aatken in ch’úukti’ (Ku mot’tal).
Ko’olel: Ku yokol u chaambel xíimbal kúulpach ti’ le kolnáalo’) ¡Júum! Ts’o’ok u
ka’a taal le nuxi’ ka’ats’it ooka’. Je’e tu’ux táant u pe’echak’a’. Pa’atik in
chan topik. (Ku tóonch’intik yiknal le kolnáalo’ ku bin yáalkab táanxelil).
Kolnáal: (Ku súutch’intikuba yéetel u ts’oone’’ ku chaambel bin u báalantik ka’alikil u
kaxtik ba’ax le péeknajo’. Ku k’uchul tu’ux yaan u pe’ech’ak le t’u’ulo’. Ku x-
mukul t’aan) U chan xuluba’, ts’o’ok wa tun u yokol janal ma’ tin wilaji’, tu
náaysaj tun in wóol.
T’u’ul: (Ku ka’a tóonch’intik yiknal le kolnáalo’ ku bin yáalkab táanxelil, paachil ti’
le kolnáalo’) ¡Ji ji ji ji ji!
Kolnáal: (Ku xíimbal u tich’maj u ts’oon) Tu’ux yanech chan k’aasil ba’al. E’esabáa.
T’u’ul: (Je’s u bin u xíimbal le konáalo’ bey u bin u suut xan tia’al ma’ u yila’al. Ku
ka’a tóonch’intik yiknal le konáalo’).
Kolnáal: In yuum, táan in poch’ik le ba’ala’ kux tun wa ma’ chen ba’alche’i’ (Ku
sajaktal) Min ba’ax yanen in beete’, pa’atik in chan bin. Samuele’ kin taasik
ba’al in ts’áa u beel (Ku jóok’ol).
Ma sáam jóok’oke’ ku ka’a okol u kuchmaj juntúul chan paal ku beetik u lokok máakil.
Kolnáal: Pa’atik ken a chan mak’ toop chan t’u’ul. Te’e ken in p’atla lokok máak ta
beela’. (Ku yéensik u kuuche’ ku t’uchkúunsik tu chúumuk le u pak’al
bu’ulo’) Wey kan a mak’ toope’ chan t’u’ul. (Ku jóok’ol).
50
U pikju’unil u meyajilo’ob kaambal / Maaya T’aan II
Óox Xóot’
Ko’olel: (Ku yokol míis).
Kolnáal: (Ku yokol yéetel u kúuch t’u’ul) Ko’olel, je’e tin taasaj in chan puuts’
ka’acha’. Leti’ le chan jooykep seten topik in pak’al ka’acho’.
Ko’olel: Ba’ax tun ken k-beet yéetel.
Kolnáal: Ma’ ba’axi’, sáamale’ ka ki’I beetik jump’éel ki’iki’ óomsikil k-jaante.
Ko’olel: Ma’alob túun, much xeen a jáan k’al u jool le so’oyo’. Ts’o’ok u yáak’abtal,
chen nika’aj in líik’es u leekil in waaj ka’a xi’iko’on wenel.
Kolnáal: Ma’alob túun, tene’ ka’ana’anen.
51
ÓOXJAATS
U Kan Xóot’
Ichil le kúuchilo’ ku yoksa’al jump’éel nuxi’ kuum wa caldero. Ichile’ ti’ yaan t’u’uli’.
Chiich: (ku yookole’ ku kutal xokchuuy).
Chan paal: (Ku yokol u balak’tik jump’éel x-la’ llanta) Chiich, taak in jaantik jump’íit le
chan Juan t’u’ul óomsikilta’ano’.
Chiich: Ma’alob paal, xeen a chan xe’ep’ jump’íiti’ ka’ a jaante.
Chan paal: (Ku bine’ ku jupik u k’ab ichil le kuumo’ ku xe’ep’ik)
T’u’ul: U chan meejen kisin, min táan a tukultike’ ma’ yaj a xe’epkeni’.
Chan paal: Táan u ts’íikitken le Juan t’u’ulo’, chiich.
Chiich: Xeen a ka’a xe’ep’ej, ka’a in wil wa yaan u ka’a ts’íikitkech.
Chan paal: (Ku bin u ka’a xe’ep’e’)
T’u’ul: U chan meejen kisin, min ta tukultike’ ma yaj a xe’epkeni’.
Chiich: ¡Ay, jaaj a t’aan paal! Le nuxi’ t’u’ula’ ma’ kimeni’. Ko’ox t’an a taata ka’a
taalak u ts’ok kíimsej. (tu beelil u jóok’olo’obe’) Tu’ux yanech in paalil. Tu’ux
yanech. Ko’oten a wil le juan t’u’ula’ ma’ kimeni’. Ko’oten a wilej, táan u
k’eyaj.
Chan paal: (Ku jóok’ol xan tu paach u chiich).
Ba’axo’ob xak’alta’abo’ob
May May, Ismael (2011). Ka’aj máanen te’elo’, tu lu’umil Mayab. Cuando pasé por ahí, en la tierra
del Mayab. México: Instituto de Cultura del Estado de Yucatán.
Sánchez Chan, Feliciano (Coord.) (2009). Balts’am II. Narrativa Maya. Vol. IX. Continuidad de la
memoria colectiva del pueblo maya. Yucatán, México: Instituto del Cultura de Yucatán, Asociación
ETHNIC A, UNESCO, Relaciones Exteriores de Francia y Fundation d’Enterprise de Air France.
52
U pikju’unil u meyajilo’ob kaambal / Maaya T’aan II
KANJAATS
U kuxtal máak
Te’ tu ts’ook jaats meyaja’ yaan a kanik a wa’al le ba’ax ts’o’ok a tuklik a beetiko’. Yaan xan
a tsolik bix a máansik yéetel bix ken a máans jump’éel k’iin. Bey xane’ yaan a meetik
jejeláas meyajo’ob uti’al u béeytal a t’aan yéetel a ts’íib yo’olal ba’ax suuk u meetik juntúul
máak. Uláak’ ba’al ken a beete’ leti’ a xokik ts’íib’ob yéetel a tsikbal yo’olal ba’alo’ob ts’o’ok
u beeta’al wa ts’o’ok u yúuchulo’.
¡Xi’ik tech utsil!
53
K AN J AATS
Lela’ u áajenda Áalfredo Kan. Le te’ ba’alo’ob ken u meet tu meesil maayoa’.
Maayo
Domiingo Luunes Maartes Myeerkoles Jweebes Byeernes Saabado
1 2 3
Mina’an U k’iin u
xook k’aaba’
Máawrisyo
4 5 6 7 8 9 10
Mina’an U k’u’ubul u U k’u’ubul u
xook ts’íibil ts’íibil
blooke 2il redaksyoon
kiimika
11 12 13 14 15 16 17
U k’u’ubul u
ts’íibil
blooke 2
matemaatikas
18 19 20 21 22 23 24
U ts’o’okol u U k’u’ubul u U
beel Irene. ye’esajil in P’iskaambalil
meyaj ti’ maaya
maaya t’aan
25 26 27 28 29 30 31
U
p’iskaambalil
fiisika.
Tsol wa jayp’éel ba’al kun beetbil tumen Áalfredo ich u meesil maayo, je’el bix u
ye’esa’ala’:
1. Jweebes primeero ti’ maayoe’ mina’an xook, ba’ale’ yaan u meetik u ts’íib ti’ kiimika.
2. _____________________________________________________________________
3. _____________________________________________________________________
4. _____________________________________________________________________
5. _____________________________________________________________________
6. _____________________________________________________________________
7. _____________________________________________________________________
8. _____________________________________________________________________
54
U pikju’unil u meyajilo’ob kaambal / Maaya T’aan II
Il ba’ax ken u beet Edwaardo tu k’iinil 17 ti’ maayo, ts’o’oke’ ka ts’íibtik ba’axo’ob
ken a beet teech tu k’iinil 18 ti’ mayo.
(Edwaardo) (Teen)
Saabado 17 ti’ maayo Domiingo 18 ti’ maayo
7:00 Yaan in bin saki’.
8:00
9:00
10:00 Yaan in suut ich kaaj.
11:00 Yaan in jaanal
12:00 Yaan in beetik u ts’íibil maaya t’aan.
13:00 Yaan in beetik u ts’íibil maaya t’aan.
14:00 Yaan in beetik u ts’íibil matemaatikas
15:00 Yaan in beetik u ts’íibil matemaatikas.
16:00 Yaan in wichkíil.
17:00 Yaan in bin in xíimbalt in noobya.
18:00
19:00
20:00 Yaan in bin in wil Rodriigo
21:00 Yaan in suut tin naay.
22:00
55
K AN J AATS
Beet jump’éel tsikbal bey le ta xoko’. Áantaba ti’ le ba’ax a ts’íibtmaj ta áajendao’.
A: _________________________________________________________________________
B: _________________________________________________________________________
A: _________________________________________________________________________
B: _________________________________________________________________________
A: _________________________________________________________________________
B: _________________________________________________________________________
A: _________________________________________________________________________
B: _________________________________________________________________________
A: _________________________________________________________________________
B: _________________________________________________________________________
Núuke’ex le k’áatchi’oba’:
56
U pikju’unil u meyajilo’ob kaambal / Maaya T’aan II
57
K AN J AATS
Xok le ts’íiba’ ts’o’oke’ ka wa’alik wa jaaj wa ma’ jaaj le ba’axo’ob kun a’albil yo’olalo’.
Feliipee’ juntúul xi’ipal jach sa’ak’ol. Suuk u líik’il las seeys ja’atskab k’iin. Ku p’o’ik u
yich; ku yuk’ul; ku ja’ik u kooj; ts’o’okole’ ku ch’a’ik u nook’il u xook. Dyees u bin las
syeetee’ ku ch’a’ik u bisikleetae’ ku bin. Las syeete tak las doosee’ te’ yan tu naajil
xooke’. Kéen jóok’ok tu xooke’ ku bin tu naajile’ ku jaanal. Kéen ts’o’okoke’ ku júupul
u meet u ts’íib. Ts’o’okole’ ku yáantik xan u yíits’ino’ob u meet xan le ti’obo’.
Ts’o’okole’ ku yáantik u maamaj ti’ u meyajilo’ob ichnaj.
58
U pikju’unil u meyajilo’ob kaambal / Maaya T’aan II
Yéetel le ts’íib ts’o’ok a xokiko’, a’al wa jaaj wa ma’ jaaj le ba’ax ku ya’ala’ala’:
Te’ ts’íiba’ ku tso’olol bix u kuxtal Yolaanda Chaay, ba’ale’ xa’ak’a’an yanik, le
beetike’ k’a’abet a tsolik.
Yolaanda Chaay
( ) Kéen xi’ik in paalale’ tene’ kin jáanilkuuntik ich in naajil, kin p’o’ik in
nu’ukul, kin míistik ichnaj yéetel ich soolar, ts’o’okole’ kin beetik ba’al
jaantbil.
59
K AN J AATS
Xok yéetel tsikbalt yéetel a wéet xookilo’ob bix u kuxtal Dabid Petul.
Dabid Petul
Tene’ Dabid Petulen. Kalifoornya, EU, in taal tumen te’ síijeni’. In yuumo’obe’
yukataanilo’ob, te’ u taalo’ob tu kaajil Peetoe’. Yaan ten 23 ja’ab. Ma’ ts’oka’an in
beeli’, ba’ale’ yaan in noobya. Táan in xook unibersidaad. Pa’atik in jáan tsikbaltik
te’ex ba’ax kin beetik sáansamal.
Tene’ téemprano kin líik’il tumen téemprano kin wookol xook. Laas syeete kin
waajal, ts’o’okole’ kin líik’il ichkíil. Kin búukintik in nook’ yéetel kin xáachebtik in pool.
Ts’o’okole’ kin beetik in wuk’ul; suuk in wuk’ultik chokoj káafe yéetel je’. Ku ts’o’okole’
kin ja’ik in koj. Ti’ le je’elo’ laas oocho, kin jóok’ol in bin xook.
Yaan ten xook tak laas trees. Ts’o’okole’ kin suut tin naajil. Kin jaanal
ts’o’okole’ kin beetik in ts’íibo’ob. Laas syeete kin bin in xíimbalt in noobya, ba’ale’
yaan k’iine’ min xáantal yiknal tumen yaan u beetik xan u ts’íib.
60
U pikju’unil u meyajilo’ob kaambal / Maaya T’aan II
Xok le ts’íib tu’ux ku tso’olol bix úuch u beetik u k’iin u k’aaba’ Beeto Chuuka’.
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
61
K AN J AATS
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
Beet jump’éel ts’íib tu’ux ka tsolik ba’ax ku meetik juntúul a wéet xookil.
___________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
______________________________________________________________
62
U pikju’unil u meyajilo’ob kaambal / Maaya T’aan II
Kolnáal: (Táan u ja’ak u nu’ukulil u meyaj yéetel u but’ik u láak’ ichil jump’éel páawo’.)
Kolnáal: Ma’alob, much tich’ ten le k’úutso’, je’e tin p’ataj te’e yóok’ol le k’áanche’o’.
Kolnáal: Ts’o’oki, ba’axe’ much ts’áaten u láak’ jump’íit azúcar, tumeen min yaan in
beetik kex jech kamp’éel k’iin ichil in koolo’, jach xachaja’anen yéetel in
meyaj.
Atan: Ejen.
Kolnáal: Je’elo’ ts’o’ok u píik’ sáastal ma’alob. Táan in bin, yóo’lal ma’ u jach chokota
k’iin ken k’uchken.
U KA’A XÓOT’
Kolnáal: (Ken ka’a okoke’ u kuchmaj u páawo táan u bin ichil u kool). Kexi’ tune’ ma’
jach ya’ab u bin in k’uchuli’. (Ku wa’ak’a’atikubáa.) Jach tun bey in wool
peek’ le ku yok’olchi’ibala’. Máax áalak’ tun wale’, mixmáak u láak’ yaan u
kool te’ej beja’. (Ku ch’enxikintik.) Leti’, juntúul óotsil chan peek’, pa’atik in
bin in kaxantej (Ku jóok’ol. Le ken ka’a okoke’ u méek’maj le chan peek’o’.)
63
K AN J AATS
Máax wal pulech weye’ chan peek’. Min mina’an u puksi’ikal le j-la’ wíinik
pulech weya’. Ba’ax ucha’an tech, bey in wilik k’as k’oja’aneche’, ba’ale’ bey
tun tin juunal xana’, ko’ox, ko’ox a láak’inten. K-k’uchule’ kin kaxtik ba’al in
ts’áatech tia’al a wutstal. (Ku méek’ike’ ku bisik. Le ken k’uchuk tu jo’ol u
meyaje’.) Pa’atik in bisikech in k’axech bo’oy, tene’ nika’ajen páak yáanal
nal.(Ku jóok’ ol ku p’atik le chan peek’e’. Ku ka’a okole’ ku páak. Chen ken u
yu’ube’ táan u yok’ol le chan peeke’.) Jaaj bakáan chan peek´, tu’ubten in
kaxtik ba’al in ts’áatech tia’al in ts’akikech. Pa’atik in jáan kaxtik xíiw tia’al in
ts’akikech. Yaan a wutstal. (Ku ya’achtik xíiwe’ ku ts’áak u yuk’ le chan
peeko’.) Yéetel lela’ ka wutstal. (Ku ka’a júupul páak. Ma’ sáame’.) Táan u
tal u yáak’abtal, ko’ox chan wenel, sáamale’ k-ílik bix ken a beete. (Ku
jóok’ol. Le ken ka’a okoke.) Ja’alibe’ chan peek’, ba’axken in beete, bey tun
kíimecho’, yanchaj in mukikech wey ichil le koola’. Ma’ wal tia’alech
kuxtale’e. (Ma’atan u kaxtik ba’ax u beete.) Sáamale’ ma’ u k’iin yúuchul
meyeji’, min ja’alil ka’a xi’iken kaaje’. (Ku kuchik u nu’ukule’ ku bin.)
U YÓOX XOOT’
Kolnáal: Ma’alob, ba’ale’ oli’ wi’ijen k’uchiken, yaan wáa wa ba’ax a beetmaj tia’al
jaantbil.
Atan: Yaan, ko’oten, pa’atik in jáan jáaliktech jump’íit k’abax bu’ul. (Ku jáalik u
yo’och.) Je’elo’, kulen janal.
Kolnáal: Ma’alob (Ku káajal u janal.)Ma’ a wojel jump’éel ba’ax úuchten te’ej bejo’.
Kolnáal: Ma’ wa táan in bine’e ka’a tin kaxtaj juntúul óotsil chan peek’, ba’ale’ oli’ k’as
k’oja’an bin óotsili’.
Kolnáal: Tin bisaj tin wéetel ich koole’ ka’a tin ts’áaj ka’ach u ts’aak, chen ba’ale’ ka’aj
sáaschaje’ kimen.
Kolnáal: Ba’ale’ ma’ tin p’ataj jaantbil tumeen choomo’obi´. Ba’ax tin beete’ ka’a tin
mukaj te’e naats’ tu jool le paselo’.
64
U pikju’unil u meyajilo’ob kaambal / Maaya T’aan II
Kolnáal: Jach táan u chakpak’e’ental le nalo’. Táan in wa’alike’ sáamal in bin in jek’
wa beyka’aj tia’al in jo’oche’eti’. Ba’axe’ ko’ox chan wenel, min jach pik’sáas
ken xi’iken.
U KAN XÓOT’
Kolnáal: (Ku yokol ichil le koole’. Lela’ jach táan u k’antal u nalilo’ob, ku p’atik u
nu’ukul te’ej lu’umo’ ku júupul jek’ nal.) In ki’ichkelenYuum, jach táaj
ki’ichkelem le nalo’ob ta síijtena’. Yaan in ki’ibeetik u áak’ sa’il tia’al in
wets’kúuns ta táan. Yéetel le beyka’aja’ min yaan. Ba’ale’ ts’o’ok u
yáak’abtal,min ma’atan in bin bejláe’, kuxtun wa ku yáak’abchajalten te’ej
bejo’. Ba’ale’ nika’ajen chan chital in chan je’elsimbáa. (Ku chital.)
K’aak’as ba’al: (Ku yáakam bin ma’a jach náach tu’ux yaano’.)
Kolnáal: (Ku kutal.) ¡Ay xiib! Min tun bejla’a’ u ts’ook in k’iinile’, lela’ yaan u jaantiken
le k’aak’as ba’ala’. (Ku machik bin u ts’oon.) Ja’alibe’ in Yuum, chen ja’alil
teech úuchak a wáantikene’.
Kolnáal: Ba’ali’ tun peek’il wal le ku tóojola’. Tene’ mix juntúul peek’ tin taasaj.
Kolnáal: ¡Ay in Yuum! Le ba’ala’ yáax táanil ken u jaant le óotsil chan peek’o’, ku
ts’o’kole’ ku taal u jaanten xan.
Láayli’ táan u ba’ate’ le peek’ yéetel le k’aak’as ba’alo’. Yáan súutuke’ ku yok’olchi’ibal
chan peek’, yaan súutuke’ leti’ le k’aak’as ba’al beytáan u yok’olo’. Ma’ sáame, chen
ken káajak u bin u náachtal u ba’atelo’ob, tak ken u’uya’ak bix u ch’a’apachta’al le
k’aak’asba’al tumeen le chan peek’o’.
65
K AN J AATS
Kolnáal: In ki’ichkelen Yuum. Le óotsil chan ba’alche’a, jach tun bey u toojol je’ex le
chan peek’ kíime’. Ku ts’o’okole’ tu yáalkabpachtaj le k’aak’as ba’alo’. Ba’ax
peek’il ken u yaalkabaans k’aak’asba’al. U’uy wa beyka’aj tu’ux ts’o’ok u
chen lanchajal tu paach. U yutsile’ tan u taal u sáastal (Kuchaambelwa’atale’
kubintu’ux tu yu’ubajkutoojol le peek’e’.) u yutsile’ táan u tal u sáastal. (Ku
kaxtik u pe’echak’ le k’aaka’s ba’alo’.) In Ki’ichkelen Yuum, ila’a wa beyka’aj
tu’ux tu ba’luba le óotsil chan peek’ yéetel le k’aak’as ba’alo’. Ba’ale’ tu’ux tun
wal ts’o’oke’, ba’axten ma’aj suunaj binik tu paacho’. Ma’ajki’ wa jaanta’abi’ in
yuum. Kexi’ wa ma’e’, tumeen leti’ tokbesen, wa ma’ tu yóo’lale’. Min bejla’a
ts’o’ok in jaanta’ale. ¡Ay! Chan peek’, teche’ kuxa’anech bakáan, teech ta
tokbesaj in kuxtala’ wa má úuchik in mukikech te’ela’ bejla’ a ts’o’ok u
jaantikek le k’aak’as ba’ala. Ja’alibe’ in yuum, pa’atik in chan bin. Yaan ba’al
in tsikbat ti’ in watan ken k’uchken (Ku kuchik u jek’ nale’ ku jóok’ol.)
Ba’axo’ob xak’alta’abo’ob
Sánchez Chan, Feliciano (Coord.) (2009). Balts’am II. Narrativa Maya. Vol. IX. Continuidad de la
memoria colectiva del pueblo maya. Yucatán, México: Instituto del Cultura de Yucatán, Asociación
ETHNIC A, UNESCO, Relaciones Exteriores de Francia y Fundation d’Enterprise de Air France.
66
U pikju’unil u meyajilo’ob kaambal / Maaya T’aan II
Nootas:
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
67
K AN J AATS
Nootas:
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
68
U pikju’unil u meyajilo’ob kaambal / Maaya T’aan II
Nootas:
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
69
K AN J AATS
Nootas:
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
K’a’ajsa’ak:
70