Sei sulla pagina 1di 5

BALOTARIO QUECHUA 3.- 03 adivinanzas 4.- Conjugar el verbo 5.

- Conjugar el verbo
1.- Consonantes trivalentes o variables a) Imasmari, imasmari. Sikllaymanta tanqariway SER en futuro ESTAR en pasado
Ch Chh Ch’ maykamapas rillasaqmi. Imataq chay? -> K´utuchina Noqa -> Kasaq Noqa -> Karani
K Kh K’ (tijera) Qan -> Kanki Qan -> Karanki
P Ph Ph’ b) Imasmari, imasmari. Chakiypas kan manas Pay -> Kanqa Pay -> Karan
Q Qh Q’ kuyuyta atinichu mijunatapas q’epini. Noqanchis-> Kasunchis Noqanchis-> Karanchis
T Th T’ Imataq chay? -> Hanp´ara (mesa) Noqayku-> Kasaqku Noqayku-> Karayku
2.- 5 nombres de elementos de la naturaleza Qankuna-> Kankichis Qankuna-> Karankichis
c) Imasmari, imasmari. Waka qatin qatin, ichhu t’iran Paykuna -> Kanqaku Paykuna -> Karanku
Wayra (viento), Mayu (río), Inti (sol), Killa (luna), Are
(volcán), Pujyu (manante), Rit´i (nieve), Para (lluvia) t’iran. Imataq chay? -> Ñaqcha (peine)

6.- 02 oraciones con verbos transitivos 8.- 10 partes del cuerpo humano 10.- 02 oraciones en el modo INDICATIVO
a) Rebeca wawanta much’an-> Rebeca besa a su Uma (cabeza), Chujcha (cabello), Ñawi (ojo), Senqa a) Pay sinkuwan kanchapi pujllan -> él juega con la
bebé (nariz), Ninri (oreja), Simi (boca), Kiru (diente), Maki pelota en el patio
b) Alqoy wallpata mijun-> Mi perro come a la gallina (mano), Chaki (pie), wijsa (barriga), Kunka (cuello) b) Ana hoq ñaqchata rantin -> Ana compra un peine
c) Alqoqa Mariuta kaniran-> El perro mordió a Mario
9.- 02 oraciones en modo POTENCIAL 11.- Numeración
7.- 10 integrantes de la familia a) Sichus llank’ayman, chayqa kusi kayman -> si 178-> Pachaj qanchis chuka pusaqniyuq
Tayta, mama, apucha, awicha, ipa, churi, tura, ñaña, trabajaría entonces sería feliz. 495-> tawa pachaj isqon chunka pisqayuq
ususi,qoya, kuncha, mulla…. b) Sichus aswanta mijuyman chayqa wiracha 5,432-> pisqa waranqa tawa pachaj kinsa chunka
kashayman -> si comiera más, estaría gordito. iskayniyuq

12.-Un cuento-> Manan kasukuq khuchicha: Hoq kutinsi 13.- 02 oraciones en el modo SUBJUNTIVO 15.- 05 nombres de sustantivos abstractos: Nuna
kasqa mana kasukuq khuchicha, wasinmanta lloqsirusqa a) Noqa limaman ch’usaqtiy playaman risaq-> (alma), Wayllu (querer), Sami (felicidad), Llaki
mana mamanpa yachasqallan, chaysi k’ujllupi tupasqa
cuando viaje a lima iré a la playa (tristeza), Kusi (alegría)
khunpanwan makinkunamanta hap’inakuspa chinkasqaku,
hinaspi purishaqtinkus hoq atoqwan tupasqaku, b) Noqa llanqtiy qolqeyuq kasaq-> cuando trabaje 16.- 10 nombres de animales: Alqo (perro), michi
mancharikuyninkupi chujchankunaraq sayarisqa, chaysi tendré dinero (gato), chiuchi (pollo), wallpa (gallina), k’anka (gallo),
phawayta qallarinku qaparikuspa mamay! Mama! Punkuta 14.- 02 oraciones en el modo IMPERATIVO atoq (zorro) qowi (cuy), waka (vaca), kuntur
kichariwayku, chaysi mamanqa mancharisqa kichasqa
a) Yachay allinta runasimita-> Aprende bien el (condor), k’usillu (mono)
punkuta chaypis khuchichaqa khunpanwan makinkuta 17.- Menciona 7 colores: Yana (negro), yuraq
hap’inakuspanku nisqaku: manan kunanmanta pachaqa quechua
b) T’aqsay osqhayta pachakunata-> lava rápido las (blanco), puka (rojo) q’ellu (amarillo), qomer (verde),
lloqsisunchu k’ijllukunaman, mana mamanchisman
willaspaqa. ropas q’ellu puka (anaranjado), anqas (azul), panti (rosado)
18.- Conjugar un VERBO en el modo IMPERATIVO 19.- Conjugar un VERBO en el modo POTENCIAL 20.- Himno al Cusco
Qosqo, qosqo willkasqan Wiñay qosqo, inti
Noqa qelqasaq! -> yo escribiré Noqa pujllayman sutiyki, inkapachaq tayta qorimanyakunan
intin hina, teqsimuyun illaykikunata llank’arqan.
Qan qelqay! -> tú escribe Qan pujllawaq qhasponpi apasunki, haylli Haylliykikunata pacha
Pay qelqachun! -> él escribe Pay pujllanman taki unanchanta hina. llaqllarqan wankikitataq kusi
Noqanchis qelqasunchis! -> nosotros escribimos Noqanchis pujllasunman Mana llalliy sanaykiq pacha.
Noqayku qelqasaqku!-> solo nosotros escribimos Noqayku pujllaykuman pukaran, llaqtakunan Llapan suyukuna sayarichun,
much’aykusunki; suyutaqmi ch’aska takinkuta
Qankuna qelqaychis! -> ustedes escriben Qankuna pujllawaqchis
aylluykiwan samisqa wach’ichispa lliu pachataq
Paykuna qelqachunku!-> ellos escriben Paykuna pujllankuman mat’iykiman pilluta churan. yupaychasunkiku unanchanta
k’umuykachispa.

21.- una canción 22.- Días de la semana: killachay (lunes), antichay 24.- 02 pensamientos
Atoqchay, atoqchay (martes), qoyllurchay (miércoles), illapachay a) Qellakuna,suwakuna,llulakuna pachata
Oveja mijuq atoqchay (kuti) (jueves), Ch’askachay (viernes), K’uychichay sarunchanku-> Los ociosos, ladrones, mentirosos
Ovejachayta mijurapunki (sábado), intichay (domingo) pisotean el tiempo.
Taytachaytaq phiñakuran (kuti)
23.- 07 palabras de adjetivos calificativos b) Patara qelqakunata ñawinchasun sapa p’unchay
Inti, inti taytaymi Sumaq (rico), hatu (grande), huc’huy (pequeño), yachaykuna chaskinapaq-> Todos los días debemos
Killa, killa mamaymi (kuti) millay (feo), qoñi (caliente), yana (negro), tullu leer los libros para acumular conocimientos.
Ch’aska hina munaycha (flaco), yuraq (blanco), Wira (gordo)
Choqllo hina misk’icha (kuti)

25.- Adverbios que expresan afirmación y negación 26.- 02 oraciones en el caso GRAMATICAL DATIVO 28.- Pronombres personales: Noqa, Qan, Pay,
Afirm: Ari (si), Riki (x supuesto), Hinan (así es), a) Kay qelqanata yachachiqpaq apay -> Este lapicero Noqanchis, Noqayku, Qankuna, Paykuna
Cheqaq (verdad), Suti (claro, verdad), Hinapunin llévale para la profesora 29.- Adjetivos demostrativos: Kay, Chay, Haqay
(siempre es así) b) Haqay punkuta, wasinchispas apasun-> Aquella 30.- 10 verbos en infinitivo: ch’usay, qhaway,
Nega: Mana (no), Manaraq (todavía no), Manapuni puerta llevaremos para nuestra casa pujllay, seray, tusuy, rimay, mijuy, takiy, rantiy,
(no pues), Manayá (no es asi), Manan (no, ni, 27.- 02 oraciones en el caso GRAMATICAL GENITIVO puñuy, haykuy, qelqay, yuyay, uyariy
tampoco), nitaq (siquiera), nillataq (tampoco esta a) Atoqpa uñanmi wañurusqa-> del zorro su cría de 31.- 05 adverbios de lugar: Kaypi, Chaypi, patapi,
vez) había muerto ukhupi, qhepapi, hawapi
b) Mariaq maman onqasqa-> la mamá de María está 32.- 05 adverbios de tiempo: Kunan, Paqarin,
enferma Kunallan, Sukha, P’unchay
35.- conjugar un verbo 36.- conjugar un verbo 37.- Dos oraciones en el caso GRAMATICAL
33.- 05 adverbios de modo: Allin (bien, Chanin en T. presente en T. pasado NOMINATIVO
(legal), Osqhay (rápido), Kusikusilla (alegremente), Noqa mijuni Noqa mijurani a) Churiy papata tarpun-> Mi hijo siempre papa
Kusa (excelente) Qan mijunki Qan mijuranki b) Atoq wallpata mijun-> El zorro come a la gallina
Pay mijun Pay mijuran 38.- Pronombres interrogativos:
34.- 05 adverbios de cantidad: Nishu, pisi, ancha, Noqanchis mijunchis Noqanchis mijuranchis S: Pi (quien), Imata (que cosa), Mayqen (cual-
sinchi, askha, llapan Noqayku mijuyku Noqayku mijurayku persona), Ima (que), May (cual-cosas), Maypin
Qankuna mijunkichis Qankuna mijurankichis (donde), Imayna (cómo), Hayk’aq (cuando-tiemp)
Paykuna mijunku Paykuna mijuranku Hayk’a (cuanto-precio) / P: Pikuna (quienes),
Imakuna (que cosas), Mayqenkuna (cuales)

39.- conjugar un verbo 40.- conjugar un verbo 41.- 03 oraciones con el VERBO REFLEXIVO 42.- 03 oraciones con el VERBO RECÍPROCO
en T. futuro en T. presente progresivo a) Paykuna churakunku warankunata -> ellos se a) Paykuna much’anakunku pakallapi-> ellos se
Noqa mijusaq Noqa mijushani ponen sus pantalones besan a escondidas
Qan mijunki Qan mijushanki b) Noqayku tukuy sonqoykuwan munanakuyku->
Pay mijunqa Pay mijushan b) Noqa sinchita kusikuni runa simita yachaspa-> yo Nosotros nos queremos con todo el corazón
Noqanchis mijusunchis Noqanchis mijushanchis me alegro demasiado aprendiendo el quechua c) Erqe qhawanakuy mantaykiwan-> niño, mírate
Noqayku mijusaqku Noqayku mijushayku con tu mamá
Qankuna mijunkichis Qankuna mijushankichis c) María kusikun sinkuwan pujllaspa-> María se 43.- 05 nombres de sustantivos propios de ríos:
Paykuna mijunqaku Paykuna mijushanku alegra jugando con la pelota Willkamayu, Apurimaqmayu, Tullumayu,
Watanaymayu, Salqamayu

44.- 07 nombres de pueblos o lugares: Qosqo, 47.- Conjugar un verbo en 48.- Conjugar un verbo en 49.- 04 insultos
Yanawara, Iskuchaka, Urupanpa, Aqomayo, el MODO INDICATIVO el MODO SUBJUNTIVO a) Ch’oqñi ñawi/ b) Phiña uya/ c) Maran wasa/ d)
Killapanpa, Areqhepa. Noqa llank’ani Noqa tusuqtiy uma khuchihina ch’iyasapa/ e) chichu qowihina
Qan llank’anki Qan tusuqtiyki wijsasapa
45.- 06 nombres propios de personas: Illari, Inti, Pay llank’an Pay tusuqtin
Ch’aska, Sami, Amaru, Ima sumaq, Urpi, Ollanta Noqanchis llank’anchis Noqanchis tusuqtinchis 50.- 05 nombres de sustantivos no contables
Noqayku llank’ayku Noqayku tusuqtiyku Ch’uspi (mosca), Ch’aska (estrella), Chujcha (cabello,
46.- 05 morfemas de declinación: q-pa (de, del, de Qankuna llank’ankichis Qankuna tusuqtiykichis Unu (agua), Yupaykuna (números)
la); Paq (para); Ta (a, al, a la); Wan (con); Manta Paykuna llank’anku Paykuna tusuqtinku
(de); Mantaraq (desde); Rayku (por)

Potrebbero piacerti anche