Documenti di Didattica
Documenti di Professioni
Documenti di Cultura
D.L. 2 - 3 - 03 - 94
Juli o - A gos t o 2 0 1 5
Ao N 32
Nmero 156
Qhasillaasina pachamamata
waqaychana nichkanchiq
El Gobierno aprob tres decretos supremos que
forman parte del paquete de medidas para la
exploracin hidrocarburfera en reas Protegidas.
Si las empresas petroleras van a tener facilidades
para el ingreso en las reas protegidas, se seguir
deteriorando el medio ambiente
6,7
Aaskituwan
3
4
8
10
pillpintumanta jarkakuna
Balance cosechas, ciclo agrcola 2014 - 2015: Tiempo ujinayan. Ao nuevopia tarpuyta qallarina.
yapachikuy
Editorial
Se aclaran las polticas agropecuarias del gobierno en favor de las
grandes empresas agroindustriales del oriente
En la presente coyuntura poltica boliviana, todava se
escuchan palabras revolucionarias, como que ahora
estamos en un proceso de cambio, pero a medida
que pasan los das se clarifica hacia dnde va este
proceso, veamos con ejemplos contundentes.
4.- Declaracin de la dcada de riego al lapso 20152025 para cubrir un milln de hectreas.
Nuestra
Memoria
Nuestra Constitucin
Suwintus jina reas protegidastaataq qhawachkanku
Imaynatach 2003 watapi (Goni) Reglamento ruwaspa reas
protegidasman transnacionales petroleras yaykuyta munarqanku,
kikinta 2015pi ruway munachkanku. reas protegidasqa karqa
pachamamata waqaychanapaq, imach chay ukhupi kan, chayta
jarkanapaq. Protegida niyta munan chay chiqa waqaychakunanta,
chaypi ukhupi may jina kawsay kasqanrayku. Kay qullqi
apaykachay tiempopiqa manaa reas protegidas, parques
nacionalespispis respetakunchu.
Imanintaq Constitucin Poltica del Estadopi reas
protegidasmanta, awirina:
Seccin III
REAS PROTEGIDAS
Artculo 385.
I. Las reas protegidas constituyen un bien comn y forman parte
del patrimonio natural y cultural del pas; cumplen funciones
ambientales, culturales, sociales y econmicas para el desarrollo
sustentable.
Conosur awpaqman
Av. Tadeo Haenke 2231 Telf. 4243412 Fax: (591-4) 4281502 Casilla: 3226 E-mail: info@cenda.org Pgina Web: www.cenda.org
Ley N 300
SUSCRIPCIONES
Cochabamba
Resto de Bolivia
Latinoamrica
Otros pases
| ORGANIZACIN |
XV Congreso CSUTCB:
congresomanta
runamasiwan
TESTIMONIOS:
Strio. Ejecutivo
1 Strio. General
2 Strio. General
Feliciano Vegamonte
Juan Santos
Alexander Choque
Comisin econmica
- Los aportes de Asamblestas y los Concejales debe ser el
5% para la organizacin.
- Crear empresas de yeso, cemento con los recursos
naturales que tenemos.
Comisin Tierra Territorio
- Que se respeten los derechos de los pueblos. No queremos
Parque Nacional en nuestro territorio.
- Exigir al gobierno una ley que penalice los loteamientos
ilegales de terrenos agrcolas.
- Los, las dirigentes que colaboren con los negociantes de
tierras sern sancionados con la expulsin definitiva de la
comunidad.
Santiago Ramos
Humberto Pinta
Germn Lpez
Basilio Cspedes
Ramn Castelln
Leke
Tapacar
Challa
Ramadas
Tunas Vinto
| RECURSOS NATURALES |
| AUTONOMAS |
Qala base yachanapuni tiyan, waliqchus kasan, manachus, chayman jina aprobanapaq.
el
INTERNACIONAL
Foto: http://www.cambio.bo
| TIERRA
algunas
Foto:Parque_nacional_Noel_Kempff_Mercado_Santa_Cruz_fuente_www.fondosblackberry.com
Las petroleras
organizaciones
podran
dividir
las
TERRITORIO |
| EDUCACIN |
Waykurikunapaq
Nuestras Comidas
Millmimanta
kispiu
YACHAYNINCHIK:
WAKICHIKUNA:
- Iskay puqtu millmi.
- Iskay puqtu trigo jaku.
- Uk chhika kachi.
- Iskay cuchara aceite.
- Chunka llinphu juchuy kaspis.
- Uk maki mayllasqa, chakisqa ichhu.
- Iskay vaso yaku.
- Turu manka kirpanayuq.
- Quncha.
- Llanta.
AJINATA WAYKUNA:
Millmita jankarquna, chaymanta kutarpana,
chayman trigo jakutawan yapaykuna, chaymanta
uk chhikan kachi, 2 cuchara aceite, uk chhika
yakituwan, tinkuchina, jinapitaq ama ancha
phatustachu kispiarquna. Turu mankaq
sikillanman iskay vaso yakuta jichaykuna, chay
yakuq patanman kaspisitusta trankarquna,
patanman llinphu ichhituta mastarquna, chay
patanpiraq kispiusta sinruna, mankataqa sumaqta
kirpaykuna. Nina japichina, yakuqa timpunpacha,
kispiuqa chay wawsinpi chayan. Mana yakupichu
paytaqa chayachina.
allaytawanqa allinta
chikllana: Allaytawanqa
papa qallpapi phinata
ruwanchik, chaymantari
jallchanapaq chikllaa:
Mujupaq, mikhunapaq (chuupaq), ranqhamunapaq (chapara,
qullqi, murmu, chili murmu)
Yachanapaq:
| HISTORIA DE VIDA |
Instrumento Poltico
10
| CONOCIMIENTO CAMPESINO |
Imaynata chaqritas puqurirqa kay 2014-2015 watapi (ciclo agrcola), qayna wata
tiempo qhawarisqanchisman jinachu?, pantanchu seas, waqtachu nirqanchis,
ujinataqchu tiempo karqa, chay tukuyta chaqra puquchiqkunawan parlariyku.
Campesinos puquchiqkuna as
qhiparisqapi tarikuyku
Bonifacio Patzi, comunidad Escalerani, Ayopaya:
Chaqra as fracasopi jina.
Papaq precion
ancha bajo, waynuchuspis jawa nacionesman
chusarapunku,
qhipakuqkunallaa
pisita
churarakunku.
Mana
inters
kanachu.
Mikhunapaq tiyan, qullqichamunapaq mana
kanchu, pisi kay wataqa. Chant tiempo
ujinayasqa qhawasqaykuman jinaqa, ancha para,
chiri, kaja kachkan. Mujupis manaa awpata
jinaachu, transgenicasllaasina apayqachakusan.
Chaqrataqa janpispallaa puquchiyku, awpataqa
lluqchi papataqa mana janpiqchu kayku. Niyman
campesinos indgenas puquchiqkunaqa as
qhiparisqapi tarikuyku, mana kanchu precio fijo
puquchisqaykupaq.
Kay tiempoqa tukuypis trigo trillaypi kachkayku. Comunidad Cerezo Waycha, Tapacar.
| CONOCIMIENTO CAMPESINO |
11
awpaqta
tarpurqayku,
yakumanta
akarin
Gonzalo Jimnez (20
watayuk) comunidad
Boqueron
Qasa,
Tiraque:
Waliqllata
puqun, papapis waycha
waliqlla,
qhipata
para
kaykun, nuqaykutaqri awpaqta tarpurpayqayku,
yakumanta
akarirqayku.
Avena,
habas
puquripuwayku, michkasta tarpunku, uqa
trechosllapi puqun, manaa sumaqtachu puqun.
12
| WILLARISQAYKI |
Qhirkinchumanta
Qhirkinchitumantawan
Uk punchay Qhirkinchuqa
compadren Qhirkinchituta
maskaq risqa nin, nitaq
tinkusqachu, wasipiqa
comadrellan kasasqa,
payllawan tinkusqa:
Kaypi kachkasqanki
comadre nisqa.
Ari, kaypi kachkani
compadrey.
Chanta compadrey maypi
kachkanri?
Payqa llankaqa rin,
jaqay chinpa chaqrapi
tarpumusaq, nisqa.
Ah! Compadreywan
parlariq jamurqani. Qunqankichischu imataqri, qayaa
carnaval raymi kachkan.
Umm, mana yuyarpasqaykuchu compadrey.
Apurallata rirpasaq, compadreywapuni tinkurqamusaq, nispa
Qhirkinchuqa lluqsisqa.
Phawarisqa tarpuna jallpamanqa, chaypiqa compadren
Qhirkinchituta llankarisaqta taripasqa.
Cumpay, qanwan tinkuq jamuni!, nispa chinpaykusqa.
Ah! Cumpita jamusqankiqa.
Qan tarpurikuchkasqankiqa, mana yachanki imataqri, qayaa
rayminchisqa.
Qayaa?, ima raymi qaya
kachkanri!, nispa Qhirkinchituqa
mancharisqa nin.
Carnaval rayminchis ari,
chamullanataq.
Qunqarpasqaniqa, ari, ari, carnaval
patanchispiaqa
Jakullaa cumpituy, nisqa
Qhirkinchuqa.
Ya, ya, kaysitutawan tarpuyta
tukurqusaq, chanta risunchis.
Ay cumpay, apurarikuwaq
, chisiyaykunqa, nispa
Qhirkinchuqa karichkan nin.
Jinallapi Qhirkinchituqa tarpuytaqa tukusqa, carnaval raymiman
rinanpaqa sinchi kusirikusqa nin, Qhirkinchu compadrentaqa
nisqa.
Wasimanraq risunman ari, chaypi comadreyki suyachkawan
paytawan pusarisun ?.
Ari, ari cumpay, usqayta jaku. Sumaq kamisqata comadreyki
kachamuwan, riy, compadrey Qhinkinchituta pusamuy, qaya
carnaval raymipi ukyachiyta munachkanipuni nispa niwan.
Yasta, wasimanraqpuni rina tiyan, kay jina chichilla
camisaypis, raymiman rinaypaqqa comadreykiwan
taqsarquchinay tiyan.
Ajinata ninakuytawanqa Qhirkinchu, Qhirkinchituwan apura
apurata wasinman kachaykukusqanku. Qhirkinchituqa
warmintaqa nisqa: