100%(1)Il 100% ha trovato utile questo documento (1 voto)
670 visualizzazioni5 pagine
მადონა ნიჟარაძე
დიმიტრი ბაგრატიონის პოემის - `წამება ქეთევან დედოფლისა" იდეურ_მხატვრული მიმოხილვა. ქართველური მემკვიდრეობა (აკაკი წერეთლის სახელმწიფო უნივერსიტეტის ქართველური დიალექტოლოგიის ინსტიტუტის სამეცნიერო ჯურნალი) ტომი XIII გვერდი 220-224
MADONA NIZHARADZE
IDEA AND ARTISTIC ANALYSIS OF DIMITRI BAGRATIONI’S EPIC POEM “THE PASSION OF QUEEN KETEVAN”
მადონა ნიჟარაძე
დიმიტრი ბაგრატიონის პოემის - `წამება ქეთევან დედოფლისა" იდეურ_მხატვრული მიმოხილვა. ქართველური მემკვიდრეობა (აკაკი წერეთლის სახელმწიფო უნივერსიტეტის ქართველური დიალექტოლოგიის ინსტიტუტის სამეცნიერო ჯურნალი) ტომი XIII გვერდი 220-224
MADONA NIZHARADZE
IDEA AND ARTISTIC ANALYSIS OF DIMITRI BAGRATIONI’S EPIC POEM “THE PASSION OF QUEEN KETEVAN”
Copyright:
Attribution Non-Commercial (BY-NC)
Formati disponibili
Scarica in formato PDF, TXT o leggi online su Scribd
მადონა ნიჟარაძე
დიმიტრი ბაგრატიონის პოემის - `წამება ქეთევან დედოფლისა" იდეურ_მხატვრული მიმოხილვა. ქართველური მემკვიდრეობა (აკაკი წერეთლის სახელმწიფო უნივერსიტეტის ქართველური დიალექტოლოგიის ინსტიტუტის სამეცნიერო ჯურნალი) ტომი XIII გვერდი 220-224
MADONA NIZHARADZE
IDEA AND ARTISTIC ANALYSIS OF DIMITRI BAGRATIONI’S EPIC POEM “THE PASSION OF QUEEN KETEVAN”
Copyright:
Attribution Non-Commercial (BY-NC)
Formati disponibili
Scarica in formato PDF, TXT o leggi online su Scribd
dimitri bagrationi XVIII-XIX saukuneebis mijnaze cxovrobda da
moRvaweobda, rogorc samefo gvaris sxva mravali STamomavali, isic iZulebuli gamxdara ruseTSi damkvidrebuliyo da ganegrZo vaxtang VI-is droidan dawyebuli qarTuli literaturuli tradiciebi. d. bagrationi (1746-1826) gaxldaT iese mefis SviliSvili, iese ki vaxtang VI-is umcrosi Zma iyo. radgan vaxtang VI-m mahmadianoba ar miiRo, Sahma 1714 wels qarTlis mefed daniSna gamahmadianebuli iese, magram, rogorc cnobilia, 1716 wels vaxtangma taxti daibruna da gaZevebuli iese da misi memkvidreebi yovelnairad cdilobdnen Zveli mdgomareobis aRdgenas. d. bagrationi mixvda, rom taxtisaTvis brZola uSedego iyo da isic ruseTis gzas daadga. moskovSi damkvidrebuli dimitri samxedro samsaxurSi Sevida, rac dasturdeba 1793 wlis moskovis sacnobaro wigniT. aq is ixsenieba kapitnis CiniT da miTiTebulia misi sacxovrebeli misamarTic (r. nakaSiZe, 1978, gv. 7). mas colad hyavda mariam ciciSvili, romelTanac SeeZina ori qaliSvili _ elisabedi da anastasia. elisabedi cnobili mogzaurisa da mwerlis _ giorgi avaliSvilis meuRle gaxldaT, xolo anastasia ar gaTxovila. d. bagrationi memkvidreebze ocnebobda, magram es survili ar Seusrulda. elisabeds Svili ar SesZenia. d. bagrationi dasaflavebulia moskovSi, vsesviatskoes qarTvelTa sasaflaoze. ruseTSi mcxovrebi d. bagrationi mTeli sicocxle saqarTveloze ocnebobda. Tavisi poeturi qmnilebebiT iqarvebda samSobloze dardsa da wuxils. `ruseTSi sakuTari nebiT da iZulebiT emigrirebuli qarTvelebis udidesi nawili yvelafers akeTebda saimisod, sulierad mSobel qveyanas rom ar moswyvetoda da kvlavac qarTuli saqmeebi ekeTebina. maT Soris iseTebic sakmaod iyvnen, romlebic poeturi sityviT cdilobdnen samSoblos ganSorebiT gamowveuli naRvelis ganqarvebas. marTalia, bevr maTgans saamisod aucilebeli RvTaebrivi niWi sakmarisad ar gaaCnda, magram mTavari, amjerad, es ki araa, aramed is faqti, rom TavianTi literaturuli saqmianobiT isini Soreul samSoblosTan sulieri kavSiris urTierTobis SenarCunebas cdilobdnen" (a. nikoleiSvili, 2006, gv. 180-181). swored am Taobas miekuTvneba d. bagrationi. mas Tanamedroveni `karg mestixed" ixsenieben. d. bagrationis Semoqmedeba 1978 wels gamosca r. nakaSiZem `dimitrianis" saxelwodebiT. aq warmodgenilia lirikuli leqsebi da ramdenime poema. yvela nawarmoebi erTnairi poeturi siZlieris araa da maT Soris maRali mxatvrulobiT gamoirCeva `elisabediani", romelic qaliSvils miuZRvna da ramdenime leqsisagan Sedgeba: `Ramis alersi", `sulis yvavili", `nanina", `vardis alersi" da sxv. d. bagrationis SemoqmedebaSi Sinaarsobrivad da mxatvrulad yvelaze saintereso nawarmoebia poema `wameba qeTevan dedoflisa", romelic pirvelad peterburgSi daibeWda 1819 wels, e.i. poetis sicocxleSive gamoqveynda da gaicno farTo sazogadoebam. am poemisaTvis grigol muxranbatons vrceli qeba daurTavs, xolo 1822 wels ivane muradovs leqsiT Seumkia. sayuradReboa is garemoebac, rom aRniSnuli poema d. bagrationma miuZRvna erekle II-is asuls _ qeTevans, albaT, imitom, rom qeTevan batoniSvili ruseTis winaaRmdeg mimarTuli SeTqmulebis aqtiuri monawile iyo. swored am mizeziT 1805 wels qeTevani ruseTs gadaasaxles. Teimuraz I-ma aRwera ra Tavisi dedis _ dedofal qeTevanis wameba, poemis saSualebiT yvelas neba darTo kvlav dabrunebodnen am mniSvnelovan faqts. d. bagrationmac avtoriseuli nebarTvis gamo gabeda da xelaxla aRwera qeTevan dedoflis wameba. Sinaarsobrivad es ori poema erTmaneTTan Zalian axlos dgas, meore pirvelis TiTqmis aslia, magram ufro vrceli da mxatvrulad gaformebuli d. bagrationisaa. teqstSive igrZnoba, rom qeTevan bagrationis cxovreba qeTevan dedoflis cxovreba-wamebis gamoxmaurebaa. poemaSi qeTevan dedoflis droindeli saqarTvelos tragikuli ambebia asaxuli da paralelurad d. bagrationis droindeli saqarTvelos tragediacaa naCvenebi. poemis dasawyisSi avtori mimarTavs im pirovnebas, visac miuZRvna nawarmoebi. es gaxlavT qeTevan batoniSvili. `aw axlad Tqmuli wameba qeTevanisa didisa... mosaxelisa Senisa mis netarisa wmindisa". Semdeg strofSi ukve ixseniebs adresats: `mefis asulo, qvel_keTil sulo, Zvir_ufasulo, qeTevan rqmulo, zneobiT srulo, mwve_unaklulo, qebiT aRmkulo, saxelganTqmulo" da a.S. d. bagrationis am Txzulebas, aSkarad etyoba SoTa rusTavelis gavlena. `vefxistyaosnis" msgavsad, poemis dasawyisSive avtori mimarTavs RvTaebas (6 strofi). aq ufali RmerTi gandidebulia mravalgvari da momxiblavi metaforebiT. d. bagrationi RvTaebas uwodebs bnelTa, wyvdiadTa, ukunTa damlevsa da damavsebels, soflis damaarsebels, cisa da miwis Semqmnels, kacTa dambadebelsa da borotTa damcems. avtori dasZens, rom mravalma adida ufali, magram sityva SemoakldaT da azustebs: `SeuZlebel ars kacTagan RmrTaebis miwdomebani", an kidev: `vervin gamoTqva jerovnad saRmrToni viTarebani". amis Semdeg poeti TxovniT mimarTavs ufals: `Sen gevedrebi, vina xar mis uJamosa xanisa, maTqmio sparsTgan wameba dedofal qeTevanisa". aqve poeti qeTevan dedofals qarTvelTa manaTobel mTvares uwodebs. momdevno strofebSi aRwerilia qarTvelTa Zliereba manamde, vidre mtrebi `iverTa samefos" Suaze gaiyofdnen. poeti gadmogvcems sparselebis mier qarTvelTa Seviwroeba-wamebas. nawarmoebSi gandidebulia qristianobisaTvis Tavdadebul mefeTa da sxva gmirTa saxelebi: `sisxli dasTxives qristesTvis, tanjva Tavs idves mxneobiT, arCil, luarsab, dimitri, SuSanik pirad mzeobiT". aseTi Sesavlis Semdeg avtori mowiwebiT axsenebs qeTevan dedofals, romlis msgavsad arc erTi qali (deda) ar dasjila urjuloTagan. imasac aRniSnavs, rom pirvelad misi qeba mis Svils _ mefe Teimurazs uTqvams: `mefes uTqvams, Teimurazs, maSindeli misi vneba... magram brZanebs: `ar uSlio, vinca ityvis" _ darTo neba". aqedan moyolebuli d. bagrationisa da Teimuraz I-is poema erTmaneTs hgavs, Tumca es arcaa gasakviri, radgan oriveni erTsa da imave istoriul faqts aRweren: gagulisebulma Sah-abazma Tavdapirvelad qeTevanis SviliSvilebi awama, xolo Semdeg TviT qeTevanis dasja brZana. didebulma qarTvelma qalma ar uaryo qristianoba da sparselTagan movlenil sasjels gmirulad Sexvda. d. bagrationi pirvel avtorTan SedarebiT ufro vrclad aRwers Sah_abazisagan kaxeTis aoxrebas.: dedawulianad amoxoca yvela da tyved waiyvana Teimurazis Svilebi. qeTevanis Txovnam ar gaWra da SviliSvilebi wamebiT moukla. avtori Zalian lamazi mxatvruli saxeebiT gadmogvcems SviliSvilebis glovas: `vardno, kokobno, uSlelno, zambaxno gafurCqvnilebo, sikvdilis celiT momkilno, uJamod gardacvlilebo". am nawilSi avtors qeTevan dedoflis gansadideblad erTi mravlismetyveli sityva aqvs gamoyenebuli: `uTqvenod sawylad suldgmulman viTaRa viqeTevano?" avtori tyveobaSi myofi qeTevanis momxibvlel portrets gvixatavs: `cixes jda mTvare patimrad, pirmcxrali, mi-ca-leuli, sakvdavad ganmzadebuli, tarigi mravalwleuli". ambis mowme sazogadoebas egona, rom mrisxane Sah-abazi damSviddeboda da dedofals Seiwynarebda, magram is ufro gamZvinvarda. saSineli siZulviliT amkobs poeti Sahis saxes: `dasabamiTve kacTmkvlelman, sisxlTa damTxevman Zmisaman... brZana dedoflis wameba mpyrobelman sparseTisaman". imam-yuli-xanma Sahis werili didxans mala, magram bolos iZulebuli Seiqna misi brZaneba Seesrulebina. poemaSi CamoTvlilia is iaraRebi, romlebsac Teimurazi aRwers. qeTevani ar SeSinda: `ara mrCans Wiri saWirod, var umagresi rkinisa, ar meSiniso Tqvenisa gaxurvebulis rkinisa". amis Semdeg teqstSi warmodgenilia qeTevan dedoflis Svidstrofiani locva-vedreba RvTisadmi. qeTevanTan Sesuli jalaTebi gaocebulni darCnen misi Tavaziani da dinji gamometyvelebiT. Sewuxebuli mxleblebi dedofals urCevdnen, rom formalurad dahyoloda Sahis nebas, guliT isev qristianad darCeboda, magram dedofali ar daTanxmda, piriqiT, Tavis msaxurebsa da xucebs mouwodebda gamZleobisaken, qristes msgavsad daeTminaT wameba da ar eRalataT rjulisaTvis: `SeuZaxa dedofalma xma Zlierad, viTa lomma, saRmrTos madliT ganxmobilman, mis sulmoklis garemzomman". jalaTebma daiwyes dedoflis wameba: daanTes cecxli, gaaxures: Wurvebi, SanTebi, rkinebi, lursmnebi, qeTevans xel-fexi Seukres da daawvines gacxelebul lursmnebze, zemodan sabnad cxeli rkinebi daayares: `miT daaZines qeTevan, akvans urwevdnen mkvlelebi". mtarvalebma cxeli barebiT dauseres Subli da Semdeg gvirgvinis nacvlad cxeli qvabi daamxes Tavze: dedofali usityvod, ucremlod gardaicvala. Teimuraz mefis msgavsad d. bagrationic imeorebs, rom indoelebs, sparselebs, midielebsa da frangebs surdaT misi wminda nawilebis Sesyidva. qarTvelebsac SexvdaT dedoflis sxeulis nawilebi. am poemaSic meordeba saflavis gaxsnis epizodi, Tumca iq gvami aRar daxvdaT. Semdegi ToTxmeti strofi warmoadgens avtoris mier qeTevanis qebas: `sisxli dasTxiva qristesTvis, xorci Seiwva nebiTa". d. bagrationi qeTevans uwodebs `did mowames" da `zecis sZals". dedofali `didi RvawliT Seimosa" da `Zlevis gvirgvini" daidga. poemis dasasruli warmoadgens avtoris oTxtaepian monologs. poeti gamoxatavs gulistkivils, rom kargad ver SeZlo dedoflis wamebis aRwera: `me misTa RvawlTa moTxroba ver viZel razomc meneba". rogorc zemoT aRiniSna, d. bagrationis poemaSi axali TiTqmis araferia, is imeorebs Teimurazis TxzulebaSi mocemul Sinaarss, xolo ufro farTod da mxatvrulad aRwers dedoflis wamebis suraTs. d. bagrationis es poema marto imiT ki ar aris RirsSesaniSnavi, rom Cveni qveynis istoriuli warsuli aiRo mTavar Temad, `aramed, rac gansakuTrebiT sayuradRebo da mniSvnelovania, wmindanad Seracxuli dedoflis gmiruli Tavgadasavlis moTxrobiT Tavisi drois qarTvelebSic cada im grZnobaTa ramdenadme mainc gaRviZeba da gamZafreba, rac Cveni didi winaparis rainduli Tavganwirvis safuZveli gaxda" (a.nikoleiSvili, 2006, gv. 197). d. bagrationis poema `wameba qeTevan dedoflisa" 16 marcvliani SairiTaa dawerili da aSkarad ganicdis rusTavelis gavlenas. poemis frazebi, calkeuli sityva-Tqmani da riTmebi rusTvelur CarCoebSia moqceuli. SeimCneva d. guramiSviliseuli sityvebisa da frazebis gamoyenebac (Zveli dRe, uJamo sityva, uJamosa xanisa), magram, ZiriTadad, poema originaluri, damoukidebeli nawarmoebia da TanamedroveebSi didi mowoneba daimsaxura. Teimurazisagan gansxvavebiT, am poemaSi didi fsiqologiuri datvirTviTaa aRwerili wamebis suraTebi. SeiZleba iTqvas, rom d. bagrationis Txzuleba didad ar Camouvardeba Teimurazis nawarmoebs. sayuradReboa, rom poeti xSirad ubrundeba saqarTvelos istoriuli warsulis aRweras, Cveni qveynis tanjvas dampyroblebis xelSi da amiT saqarTvelosagan mowyvetil emigrantebSi samSoblosadmi siyvarulsa da TanagrZnobas aRZravs. emigraciaSi myofi poeti Tavisi ocnebiT gvixatavs saqarTvelos bunebis silamazes, qarTul wes-Cveulebebsa da adaT-wesebs, zne-Cveulebebs da amiT iklavs samSoblos naxvis ganuzomel survils.
damowmebuli literatura
r. nakaSiZe, 1978 - r. nakaSiZe, dimitriani, Tb., 1978.
a. nikoleiSvili, 2006 - a. nikoleiSvili, qarTuli emigrantuli mwerloba, dimitri bagrationi, quTaisi, 2006. MADONA NIZHARADZE
IDEA AND ARTISTIC ANALYSIS OF DIMITRI BAGRATIONI’S EPIC POEM
“THE PASSION OF QUEEN KETEVAN”
Dimitri Bagrationi (1746-1826) is an emigrant Georgian poet. He was a grandson
of King Iese. Aggravated political situations in Georgia and intrigues related to the throne D. Bagrationi left Georgia to join the Russian military service. He had a wife Mariam Tsitsishvili and two daughters Elisabeth and Anastasia. Elisabeth married Giorgi Avalishvili, a prominent writer and traveler. They did not have children. So that Dimitri Bagrationi died heirless. A.Nikoleishvili published an interesting study about D.Bagrationi. R.Nakshidze edited the book “Dimitriani, “ a complete collection of D. Bagrationi’s works. Here are his lyric poems and some epic poems, “the Passion of Queen Ketevan” among them. The epic poem repeats almost unchanged the plot of Teimuraz I’s epic poem with the same title but is much longer and has more literary images and tropes and other poetic embellishments. In the opening lines of the poem we see that the poem was dedicated to Ketevan Batonishvili, a daughter of King Erekle II. The princess conspired against the Russian government and was punished to exile to Russia in 1805. D.Bagrationi describes the passion of Queen Ketevan on the background of his country’s tragic fate to relate the past to his contemporary Georgia and with this he tries to stir love and compassion to the homeland in emigrant Georgians.