a. Termus Direitu Humanus 1. Human Rights / Direitu Humanus 2. Fundamental Rights / Direitu Fundamentais 3. Basic Rights / Direitu Baziku b.
Difinisaun Direitu Humanus
Saida mak Direitus Humanus? Direitus humanus afirma katak, nuudar ema, ita hotu iha direitu atu hetan tratamentu no oportunidade hanesan, la haree ba ita-nia orijen, jneru, situasaun ekonmika, etnisidade. Liafuan direitus umanus refere ba direitus lubuk ida neeb ema idaidak iha direitu hanesan atu hetan. Direitu bele sivil, kulturl, sosil, ekonmiku ka poltiku. Purezemplu: Direitu atu han, direitu atu iha hela-fatin, direitu atu prtika relijiaun ruma no direitu atu livre koalia, nee hotu mesak direitus umanus fundamentl. Gabinete Altu-Komisriu Direitus Umanus (The Office of the High Commissioner for Human Rights (OHCHR)), prinsipl gabinete Nasoins Unidas nian ho knar atu promove no proteje direitus umanus, difine direitus humanus hanesan direitu inerente ba ema hotu, la haree ba ninia nasionalidade, fatin hela nian, jneru, orijen nasionl ka tnika, kr, relijiaun, lian ka estatutu sira seluk. Ita hotu iha direitu hanesan ba direitus humanus sein diskriminasaun. Direitu sira-nee hotu iha relasaun ba malu, depende ba malu no la fahe malu. Baibain lei mak espresa no garante direitus umanus universl, liuhusi tratadu, direito internacional consuetudinrio. Prinspiu: Jerl sira no fonte sira seluk lei internasionl nian. Lei internasionl direitus umanus estabelese governu sira-nia obrigasaun atu iha maneira balu ka atu labele pratika asaun balu, hodi promove no proteje individual ka grupu sira-nia direitus umanus no liberdade fundamentl. B. Tuir espesialista nia hanoin ba Direitu Humanus. a. Direitu Humanus mak : 1. Tuir especialista Jhon Locke nia hanoin katak ida nebe formula direitu natureza hanesan direitu atu moris, liberdade, no nian (life, liberty, and property) nomos sai hanesan matadanlan ba povu Amerika iha tempu hasoru problema domina Ingris iha tinan 1976. 2. Hanoin Jhon Locke nee hare klaru iha Deklarasaun ukun an Amerika nebe kuinesidu ho DECLARATION OF INDEPENDENCE OF UNITED STATES. 3. Tuir Konseitu kontratu social nian Thomas Hobbes hanesan entrega poder tomak no ukun an pesoal ba nasaun atu regula povu. Prezidente Frangklin D. Roosevelt kona ba liberdade mak : 1. Liberdade atu koalia no hamosu hanoin (freedom of speech and expression )
2. Liberdade hili relijiaun tuir nia fiar (freedom of religion)
3. Liberdade husi hanoin tauk ( Freedom from fear ) 4. Liberdade husi menus no hamlaha (Freedom from want) b. Direitus Umanus nia Karaterstika La presiza sosa, mann ka erda direitus umanus direitus umanus nee pertense ba ema hotu tanba deit ema ida ida-nee halo direitus umanus sai inerente ba ema idaidak. Direitus umanus aplika ba ema hotu, la haree ba rasa, jneru, relijiaun, opiniaun poltika, orijen tnika/nasionl/sosil ka estatutu ekonmiku direitus umanus nee universl. Labele hasai direitus umanus husi ema neeb deit lah razaun direitus umanus nee inalienvel. Maib, dala ruma, bele halo restrisaun ba direitus umanus hodi proteje ema seluk nia direitu. Purezemplu: bele halo restrisaun ba direitu ba liberdade se tribunl konsidera ema ida sala konaba krime ruma. Ka durante estado deemergncia, direitus balu, hanesan liberdade atu sirkula ka lao ba mai, bele hetan restrisaun. Liutiha atake ba Presidente no Primeiro-Ministro, iha 2008, Presidente interinu f-sai rezolusaun ida hodi impoin limitasaun ba ema nia sirkulasaun durante kalan, no seluk tan. Iha sirkunstnsia balu, bele husik halo restrisaun ba direitus umanus, maybe lei mak bele impoin restrisaun nee. Restrisaun nee bele inklui restrisaun atu proteje ema seluk nia direitu no liberdade, ordem pblika, seguransa nasionl, sade ka moral pbliku ka bem-estar jerl. Restrisaun sira tenke konsistente ho nasaun nee nia obrigasaun perante lei internasionl.Direitu umanu sira la haketak, iha relasaun ba malu no depende ba malu. Bainhira ita hadia direitu ida, ita fasilita direitu sira seluk nia avansu. Nunee ms, se direitu ida hetan violasaun, direitu sira seluk ms bele hetan violasaun. Purezemplu, se ema ida labele b eskola (direitu ba edukasaun) ema nee bele la konsege hetan empregu (direitu ba servisu). Nunee ms, se iha konflitu, hanesan krize 2006, se ema ida la sente seguru atu sai husi ninia uma (liberdade movimentu no direitu ba integridade pesol), ema ida neeb moras ka kanek labele b hospital atu simu tratamentu (direitu ba sade). c. Direitu sira-nia Kategoria Iha direitu sivl, poltiku, sosil, ekonmiku no kulturl. Maib, hanesan temi iha leten, sira hotu mesak importante deit no depende ba malu.
C. Konstituisaun RDTL Artigu 27 (Provedr Direitus Umanus no Justisa ninian):
a. Direitu Sivl no Poltiku Direitu sivl estabelese ona iha Artigu 3-18 husi Deklarasaun Universl Direitus Umanus. Artigu 3 direitu ba vida, liberdade no seguransa ema nian
Artigu 4 livre husi eskravidaun
Artigu 5 livre husi tortura no tratamentu ka kastigu neeb krul, laos umanu ka hamoe Artigu 6 direitu ba rekoesimentu iha neeb deit nuudar ema ida iha lei nia oin Artigu 7 direitu ba igualdade iha lei nia oin no livre husi diskriminasaun legal Artigu 8 direitu ba reparasaun efetivu husi tribunl nasionl kompetente ba asaun sira neeb viola direitu fundamentl neeb Konstituisaun ka lei haraik ba nia Artigu 9 livre husi dadur, detensaun ka azilu arbitrriu Artigu 10 direitu ba audinsia pbliku no justu husi tribunl ida neeb independente no imparsil Artigu 11 direitu atu konsidera nia sala laek too prova kulpadu Artigu 12 direitu ba liberdade privasidade nian no liberdade husi atake ba ema ida nia naran ka reputasaun Artigu 13 liberdade movimentu iha nasaun laran no hakat liu Fronteira Artigu 14 direitu ba azilu no ba protesaun husi persegisaun Artigu 15 direitu ba nasionalidade Artigu 16 direitu atu harii uma-kain ida Artigu 17 direitu atu hanain sasn Artigu 18 liberdade hanoin nian, konxinsia no relijiaun Direitu poltiku garante ba sidadaun hotu-hotu direitu atu partisipa iha prosesu demokrtiku sirania governu nian. Presiza iha direitu poltiku atu hili governu no partidu poltiku sira, neeb sei fasilita hodi dezenvolve no promove direitus umanus nia forma sira seluk (hanesan direitu ekonmiku no sosil). Direitu poltiku estabelese ona iha artigu 18-21 husi Deklarsaun Universl, no ms iha artigu 1822 no artigu 25 husi Paktu Internasionl kona-ba Direitu Sivl no Poltiku. Direitu hirak nee enumera iha artigu 18-21 husi Deklarasaun Universl: Artigu 18 - liberdade hanoin nian, konxinsia no relijiaun Artigu 19 - liberdade opiniaun no espresaun; liberdade atu hatoo informasaun no ideia liuhusi kualkr meiu, laiha limitasoens Artigu 20 - liberdade atu halao asembleia no asosiasaun pasfiku Artigu 21 - direitu atu hola parte iha governu ninia nasaun nian, diretamente ka liuhusi reprezentante sira neeb hili livremente; direitu atu iha asesu hanesan ba servisu pbliku sira iha ninia nasaun; direitu atu vota no partisipa iha eleisaun peridiku no autntiku. Talves direitu ida neeb ms importante liu hotu ba jornalista sira define iha Artigu 19 husi UDHR no husi ICCPR: Ema hotu iha direitu ba liberdade atu iha opiniaun no koalia; direitu nee inkluiliberadade atu iha opiniaun sein interfernsia no atu buka, simu no hatoo informasaun no ideia liuhusi kualkr meiu, la haree ba limitasoens. (Artigu 19 UDHR) 1. Ema hotu iha direitu atu iha opiniaun sein interfernsia. 2. Ema hotu iha direitu ba liberdade atu koalia; direitu nee inklui liberadade atu buka, simu no hatoo kualkr informasaun no ideia, la haree ba limitasoens, tantu oralmente, eskrita ka imprensa, liuhusi forma arte nian ka liuhusi kualkr meiu neeb nia rasik hili.
b. Direitu Ekonmiku, Sosil no Kulturl
Direitu hirak nee estabelese ona iha Artigu 22-27 husi Deklarasaun Universl Direitus Umanus : Artigu 22 - direitu ba seguransa sosil no realizasaun ba direitu ekonmiku, sosil no kulturl, neeb nesesriu ba sira-nia dignidade no dezenvolvimentu livre ba sira-nia personalidade Artigu 23 - liberdade atu servisu no hili empregu; direitu ba pagamentu hanesan ba servisu hanesan; direitu ba protesaun sosil; liberdade atu tama iha sindikatu traballdr hodi proteje sira-nia interese Artigu 24 - direitu atu deskansa no iha tempu livre, inklui limitasaun razoavel ba oras servisu nian no frias peridiku ho pagamentu Artigu 25 - direitu atu iha moris ida ho nivel adekuadu ba sira-nia sade no moris-diak (inklui ai-han, roupa, uma, kuidadu mdiku, servisu sosil nesesriu; Seguranza sosial iha situasaun laiha servisu, moras, sai faluk, sai katuas/ferik ka lakon rendimentu iha sirkunstnsia neeb sira la kontrola) Artigu 26 - direitu ba edukasaun Artigu 27 - direitu atu partisipa livremente iha vida kulturl komunidade nian, atu goza arte no fahe avansu sinsia nian no ninia benefsiu; protesaun ba interese moral Atu halo direitu sosil, ekonmiku no kulturl sai realidade bele sai karun tebes. Purezemplu: Atu realiza direitu ida-nee presiza harii eskola, prepara profisionl sade nian no estabelese rejime seguransa sosil ba ema defisiente sira. Estadu barak mak iha limitasaun rekursu atu kumpri obrigasaun hirak nee dala ida deit. Haree ba faktu ida-nee, ICESCR obriga Estadu sira atu realiza progressivamente direitu hirak nee. Estadu sira tenke foti medidas too neeb sira bele tuir rekursus neeb sira iha hodi realiza direitus sira, maib Paktu nee ms dehan katak objetivu ikus liu mak atu r ealiza kompletu direitu hotu-hotu iha Paktu nee. Nee la signifika katak Estadu sira livre atu deside bainhira mak sira atu hah implementa direitu ekonmiku, sosil no kulturl. Liutiha ratifikasaun ba Paktu nee, estadu sira presiza foti kedas medidas hodi alkansa direitu hirak nee nia realizasaun. Aleinde nee, sira tenke kumpri sira-nia obrigasaun mnima, purezemplu ema hotu bele halao sira-nia direitu sein diskriminasaun, ka atu halo ensinu primriu sai saugati no obrigatriu. c. Direitu Komunl no Grupu Biar direitu barak pertense ba ema ida-idak, iha direitu balu mak koletivu ka komunl, neeb inklui: Direitu ba auto-determinasaun poltika, ekonmika no kulturl Direitu ba dezenvolvimentu ekonmiku no sosil Direitu atu partisipa iha eransa komn umanidade nian no hetan benefsiu husi eransa nee Direitu ba ps
Direitu ba ambiente neeb diak (saudavel) no sustentavel
Efeitu utilizasaun hare u’ut no na’an ran u’ut fermentadu ho probiótico baze moringa iha dieta ba todán abate, todán karkasa, persentagem karkasa fahi lokal aman faze grower
Monografia Ese-Fmcs 2020 "Relasaun Entre Estadu Nutrisaun Ho Kresimentu Desenvolvimentu Kognitivu Ba Labarik Ho Idade Pre Eskolar Iha Eskola Sta - Maria Gorreti Becora, Dili Tinan 2020